Küsitlus

Finaal: milline raadiojaam on sulle armsaim?

Saksa ärigeenius elustab õmblusäri

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Emajõe ääres sosistatavat kuulujuttu, kuidas sakslane kägistab Ilvest, peab kõnealune, kadestamisväärse kaliibriga ärimees Gerhard Eberle ise lihtsalt naeruväärseks.

Kujundlikult asjale lähenedes oleks olukorda õigemini iseloomustav termin hoopis elustamine. Ja paraku pole see esimene kord.

„Mind tutvustas Arvo Kivikasega IT-spetsialist, kes pakkus oma teenuseid meile mõlemale. Aasta oli 2009. Ilves vaevles üüratu intressiga – kui mälu ei peta küsis pank neilt 19% – laenu käes. Meie valdkonnas pole sedasi võimalik ellu jääda. Nägin, et nad teevad häid asju (aga ka teatud vigu) ning otsustasin aidata – andsin neile ise laenu, hoopis mõistlikematel tingimustel,“ meenutas Eberle esimest panust Ilvesesse.

Hädavajalikud muutused

Asjad Ilveses liikusid mõned aastad ülesmäge, kuniks korraga vedasid alt nii mitmed kliendid kui siinne kliima. Eberle sõnul on parajaks taagaks Kivikase kukil ka õnnetus seisus tootmishoone. „Pinda on praeguse tootmismahu jaoks liialt palju (5000 m²). Maja pole renoveeritud, selle energiatõhusus on kohutav ning küte on kallim võimalikest – elektri pealt. Talvel on tänu neile linnas paar kraadi soojem kui maakonnas,“ lõõpis Eberle.

Olukorra päästmiseks rentis ta neljanda korruse ise. Remondi käigus vahetab välja nõukaaegsed soojaga laristavad aknad. Soetas konkurentidele arusaamatu tempoga Saksamaalt tuliuued juurdelõikusmasinad. Vahetusse läheb ka kogu infotehnoloogia alates arvutitest-serveritest, lõpetades ülikalli kolmemõõtmelise disainimisprogrammiga.

„Juurdelõikusmasinad maksavad näiteks üle 400 000. Nende jõudlusest jätkub nii meile kui Ilvesele. Neil on nüüd väiksem rendikulu, lõikustöö palju odavam ja kiirem. Varem oli peale suure hulga töökäte tarvis palju kulutada ka eakate seadmete hooldusele. Ma ei teeks nii suuri investeeringuid, kui ma ei usuks, et Tartus on sellel äril tulevikku.“

Sünergia kohti näeb Eberle veel mitmeid. ISC poodidesse tulevad müügile Marinepooli kollektsioonid – kaubamärk, mille asutaja ja omanik on just Eberle. Peale Eestisse kolimist 2000. aastal jättis ta aga Saksa peakontoriga ülemaailmselt tegutseva firma venna juhtida. Tulevikustsenaariumi kohaselt kavatsetakse Tartus kanda kinnitada omalaadsel disainerite ja näidistoodete osakonnal, mis sakslaste (või miks mitte ka teiste äride) hüvanguks kõrgtasemel teenust pakuks.

Tartus on potentsiaali

ISC kaubamärki, mille Eberle ostis Ilveselt kolm aastat tagasi, ei pillata samuti prügikasti. Sakslasel on tagataskust tõmmata Euroopa tippdisainer, kes ühe analoogse spordibrändi on juba tippu viinud.

„Kui sihiks võtta tippkvaliteet, siis hoolimata sellest, et tegu on nišituruga, saab edukalt ka Eestis toota. Usun, et paljud toovad vahepeal Aasiasse kolitud tekstiilitööd tagasi Euroopasse, sest sealne hinnatõus on väga metsik. Eestigi ei suuda tööjõu hinnas konkureerida mitmete Ida-Euroopa riikidega, ent just seepärast peame siinseks trumbiks pöörama teadmised, tipptasemel tehnoloogia ning laitmatu kvaliteedi. Ei õnnestu pakkuda odavat käsitööd, kus üks inimene passib teise seljataga, et too töö hea saaks,“ usub Eberle, et tema plaan Eestisse rajada just selle valdkonna etalonkontsern, on reaalne tulevik.

„Tartu inimesed ei peaks Ilvese pärast muretsema. Arvol on suur kogemustepagas tootmise osas – tema tegeleb sellega edasi. Mina omalt poolt saan aidata finantside, turustuskanalite, tootearenduse ja teadmistega. Vaja on pusletükid tihedalt-täpselt kokku panna ja olen kindel, et ees ootab helge tulevik!“

Oma ärivaistu kinnituseks näitab mees numbreid – 11-miljonilise käibe juures teenisid ta Eesti ettevõtted mullu 1,38 miljonit kasumit. Varasematel aastatel on tulu olnud ka kordades kopsakam, ent „praegu on suurte investeeringute aeg“.

Eberle juhtimisel Eestis toodetud päästevestid olla klass omaette. Ampluaa ulatub über-hightech militaarsfäärini välja. Näiteks Briti kuninganna juubeli turvatiimgi riietati just siin õmmeldud vestidesse.

„Jah, mind näeb nüüd Tartus päris sageli,“ lubab seni Haapsalus resideerinud krapsakas Saksa ärigeenius hüvastijätuks. „Ega sa mõnda head korterit tea müügis olevat Ilvese lähedal?“

 

Gerhard Eberle

  • 53-aastane tekstiilitöösturt
  • tegutseb Eestis aastast 1994, abielus eestlannaga
  • tänavuses Äripäeva rikaste edetabelis platseerus 8,7 miljoni euroga 304. positsioonil
  • omab ja juhib äriühinguid Pakpoord OÜ (mereturvavarustus), Lade OÜ (päästevestid), Martelon Grupp OÜ (purjetamisrõivad), Quality Food OÜ (kõrgekvaliteetsed joogid ja toidukaubad)
     

Autor: Rasmus Rekand, rasmus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 05/11/2014 23:37:19



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.17409110069275