Küsitlus

Kas sõiduõpetaja naljad on sind solvanud?

UUNO1 läheb kohtingul varastatud rolleri eest lõpuni välja

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Kaotatud pruudist Uuno Pungaril kahju pole, kuid mees igatseb väga kaherattalisele sõbrale taas elu sisse puhuda. Kaur Paves

Konsumi letis muinasloona alanud naistutvus lõppes pensionieelik Uuno Pungarile koletu tragöödiaga, mis on mehe ajanud õigust nõudma riigiinstitutsioonidelt.

Naisest lahku läinud Kivilinna kauboi Pungar asus kaks aastat tagasi kodukohajärgsetes poodides uuesti lanti heitma. „Ma veel nii vana pole, alla saja aasta, nagu Tartu Ekspressi kuulutuseski olen lubanud,“ rääkis 61-aastane töötu Pungar. „Käisin siis aina kodulähedases Kivilinna Konsumis teenindajatele pilku viskamas – päris plikasid muidugi ei vaata, ikka sobivas vanuses.“

Vindine romanss

Järjekordselt kassapidajalt pärides, ega ta juhuslikult vaba ja vallaline pole, läkski õnneks: proua Tiiu noogutas ja kirjutas tšekile oma numbri. Nii saigi paarike Anne sauna kõrval paiknevas kõrtsis kokku, kusjuures prints vuras kohale vastsoetatud 600-eurose elektrirolleriga.

„Istusime seal, tema võttis Gini, mina õlut, aga päeval pole ju mõtet seal pikalt olla, kui poest veel saab,“ meenutas Pungar. „Tema ütles, et samas kõrval on ju Säästumarket, võtame sealt odavamad joogid ja lähme lähedalasuva tiigi äärde istuma.“

Maikuises grüünes edasi rüübates hakanud proua vaikselt juttu tegema, kas võiks ka rattaga sõita. „Eks õlut ja longerot rüübates tuleb ikka häda peale. „Võib, ma sõidan maja nurga taha?“ küsis naine,“ tsiteeris Pungar. „Lahke nagu ma olen, lubasingi. Sinna ta kaduski.“

Tunnistajatega deidile

Esimese hooga ei läinud korraga nii naisest kui kaherattalisest ilma jäänud Pungar mitte politseisse, vaid Kivilinna Konsumisse ja hakkas kõigilt küsima, millal Tiiu jälle tööl on. „Vastati, et tema seal enam ei töötagi, ja ega mulle nägu väga meelde ei jäänudki...“

Lõpuks leiti ratas siiski üles. Naine aga väitis, et tema pole võtnud. „Keegi oli ratta toonud Puiestee tänava töökotta, sõita ju ilma akulaadijata pikalt ei saanud. Sealt öeldi, et ratta andsid kaks poisikest 50 euro eest pandiks,“ sõnas Pungar. „Tiiu end aga süüdi ei tunnistanud. Jäigi tema sõna minu oma vastu – eks järgmine kord tuleb kohtingule kaks tunnistajat kaasa võtta!“

Nörritav jõulupuu

Kuigi armastatud sõiduvahend, millele uhkelt numbrimärk „UUNO1“ külge kinnitatud, oli tagasi kodus, ei kestnud õnn kaua, sest äraoldud ajaga oli üles öelnud relee. „Parandus läinuks maksma 40 eurot – tuled ei põlenud ja signaali ei olnud. Maaletooja Ringomer väitis, et see on niiskust saanud minu süü läbi – sügavast veest läbi käinud. Emajõest sõidan üldiselt ikka silda mööda üle. See on naeruväärne.“

Võitlus Ringomeriga viis elumehe, kelle kõrval „Joosep Tootski poisike on“, tarbijakaitseametisse, sest releevahetust kinni maksma ta ei soostunud. Ringomeri juhataja Priit Loo kinnitusel vahetas aga ettevõte niigi sõidukil mullu aprillis ära aku, ehkki selle kuuekuuline garantiitähtaeg oli lõppenud. Juunis täiendaval kontrollil vigu ei tuvastatud ning augustis tuli välja vahetada tulede ja signaali relee, mis on tõenäoliselt liigsügavast veest läbisõidu tõttu märjaks saanud. Viimase töö eest tuleb aga tarbijal endal tasuda.

Pungarit nörritab tõik, et aku täituvuse näidik tema hinnangul ei tööta – kui aku tühjenedes peaksid roheline ja kollane tuli järgemööda kustuma, siis tema sõiduriist põleb pidevalt „nagu jõulupuu“. Traagika peitub aga asjaolus, et selle puuduse avastas mees alles mullu juulis ning tarbijakaitsjaameti komisjon langetas karmi otsuse: kui Pungari kaebus ka tõele peaks vastama, pidanuks ta sellest märku andma juba ammu, mõistliku aja jooksul pärast kasutusjuhendiga tutvumist.

See ei tähenda aga, et visa hing alla annaks ning kuigi riigilõiv käib esialgu üle jõu, on mehel kindel plaan kohtu poole pöörduda. „Öeldakse küll, et pärast kaklust rusikatega ei vehita, aga mina ikka vehin,“ lubas ta. „Pretensioonide esitamise aeg on kaks aastat ja tootja viga võib ju hiljem ka välja tulla. Nad ei tea, kellega neil tegemist on, oleksid võinud heaga alla anda.“

Kolmanda pesa asemel pokri

Sama uljalt murrab Pungar edasi naisterindel, ehkki ka teine kaupluseavantüür läks paraku vett vedama. „See müüja mulle lootust ei andnud, kuigi kinkisin talle orhidee ja tegin šokolaadigi välja,“ meenutas ta. „Proovisin temast mälestuseks pilti teha, aga tema kattis näo kinni ja turvad hüppasid mulle peale, peaaegu oleks politseigi kutsutud.“

Südamevalust sündis suure südamega naistemehel rida luuletusi, millest värvikamat soovib ta ka lugejatega jagada:

Ootasin bussi, aga buss ei tulnud.
Ja siis mulle meenus, et on ju öö.
Ootasin sind, aga sina ei tulnud.
Ja jällegi unustasin: on ju öö.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 09/01/2015 17:25:05



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.38793087005615