Prastudy (vasakul) ja Vigneshi meelest on Tartu tõeline välistudengite meka, kus on lihtne leida sõpru üle maailma ja õppida tundma erinevaid kultuure. Foto: Laurits Leima

Tartus on kinnitanud kanda maailmakodanikest krüptograafiamagistrandid, Indiast pärit Vignesh ja Indoneesiast pärit Prastudy, kes ei kavatse Eestist niipea lahkuda.

Tudengilinn Tartu on nende meelest just see koht, kus saata mööda elu parimad ülikooliaastad. Prastudyle ja Vigneshile meeldib tutvustada krüptograafiat kui salakoodide muukimist – ääretult keeruline ja ülisalajane.

Peagi loodavad mõlemad noormehed saada sel erialal Tartu ülikooli matemaatika-informaatika teaduskonnast magistrikraadi. Nädalapäevad enne lõputöö esitamist leidsid tulevased krüptograafid hetke, et anda hinnang Tartule kui maailma tudengilinnale ning rääkida oma plaanidest Taaralinnas.

Eestlased on häbelikud, mitte külmad

Vignesh: Kohe minu esimene mälestus Tartust näitab, kui abivalmid on eestlased. Ma seisin oma suurte kohvritega nõutult Raatuse ühiselamu ees ja püüdsin neid uksest sisse tarida. Uks ei püsinud lahti ja kõik pudenesid laiali. Mööda kõndinud ema ja tütar tulid mulle appi ja aitasid lahkelt kohvrid sisse viia. 

Prastudy: Mina saabusin esimest korda Tartusse pimedal hilisõhtul. Ma kartsin juba, et satun paanikasse ning ei oska kusagile minna, aga meie suurepärane tuutor Helen tuli mulle õhtul bussijaama vastu ja näitas kõik tähtsad kohad kätte.

Vignesh: Minu meelest on kõik inimesed tänaval superabivalmid ja juba loomu poolest kenad. Ainult pisut häbelikud on eestlased, ei tule tavaliselt ise juttu ajama, aga seda ei saa neile pahaks panna.

Mitte ainult peod

Vignesh: Kõik minu ootused ühest tudengilinnast on Tartus teoks saanud. Siin on tõesti suurepärased tudengiüritused, mitte ainult peod, vaid muud sotsiaalsed tegevused ka. Nii on palju lihtsam uusi sõpru leida. Paari nädala eest osalesime näiteks looduse puhastamise üritusel „Teeme ära!“.

Prastudy: Kui ma Trondheimi ülikoolis õppisin, siis kippusid ikka kõik norrakad kampadesse kogunema ja väga raske oli sinna sisse sulanduda. Tartus sellist asja pole. Siin on nii palju välistudengeid ja kõik võetakse seltskonda. 

Vignesh: Stockholm polnud minu jaoks tudengilinn. Seal keskenduvad kõik ainult oma õpingutele, aga siin jagub nii palju muid tegevusi ka. Ma olen õppinud tundma nii palju erinevaid kultuure.

Prastudy: Trondheimi eelis oli muidugi metsikum ühikaelu, Tartus peavad kõik peod ühiselamutes olema hästi vaiksed ja tuleb varakult lõpetada.

Moslemina Tartus: ma tunnen väga suurt puudust mošeest

Prastudy: Minul on moslemina Tartus päris keeruline elada, sest siin pole mošeed. Lähim on alles Tallinnas ja sinna on iga nädal väga kallis sõita. Tavaliselt palvetame sõpradega minu juures, aga selleks tuleb teha palju ettevalmistusi. Halal toitu ehk moslemite traditsiooni kohaselt töödeldud liha on Tartus samuti väga raske leida. Vahepeal saadavad sõbrad mulle seda Tallinnast bussiga, aga see on seal väga kallis. 

Indias ei õpi keegi semiootikat või filosoofiat

Vignesh: Tartu ülikoolis on nii palju erialasid ja kõik on väga populaarsed. Indias tahavad kõik noored õppida kas meditsiini või IT-d. Enamasti õpivad esimest naised ja mehed valivad pigem infotehnoloogia. Religioon ja filosoofia on osa kultuurist, mis nagunii juba ühiskonda juurdunud on, keegi ei mõtle, et võiks neid ülikoolis eraldi õppida.

Prastudy: Indoneesia haridussüsteem püüab liiga vähese ajaga liiga palju õpetada, ainult viis protsenti inimestest suudab selle programmiga hakkama saada. Tartus on väga mõnus ja rahulik õpikeskkond. Indoneesias hinnatakse kõrgelt ainult rakendusteadusi, kui keegi õpib näiteks matemaatikat, küsitakse kohe – miks sa IT-d ei õpi?

Õppejõududega saunas? See oleks minu kodumaal võimatu

Prastudy: Hiljuti olime konverentsil saunas, kui uksest astus sisse õppejõud. Ma olin sellest rabatud! Kui mina oleksin näinud, et õppejõud on saunas, siis ma ei oleks sinna läinud. Nende jaoks oli see täiesti normaalne. Indoneesias hakkasin ma õppejõududega suhtlema alles pärast ülikooli lõpetamist, enne polnud see sobilik.

Vignesh: Indias on hästi palju ülikoole, konkurents on suur. Kõikides pannakse suurt rõhku distsipliinile, see meenutab väga keskkooli. Isegi kõige palavama ilmaga peab kandma kohustuslikku koolivormi ja kõiki teietama, isegi enda eakaaslasi. See on harjutamine korporatiivseks eluks. India õpetuse järgi on kõige tähtsam ema, siis isa, õpetaja ning alles seejärel jumal. Õpetaja positsioon on väga kõrge.

Tehke nii vürtsikas, kui suudate

Prastudy: Kodust igatsen ma peale oma väikse venna kõige rohkem vürtsikat toitu. Lõunakeskuses saab päris teravat toitu, kuid see on üsna kallis. Tavaliselt me ütleme neile, et tehke nii vürtsikas, kui suudate. Kõik teised vesistavad siis silmi ja meie Vigneshiga oleme hämmingus, sest see pole ju tegelikult eriti terav.

Kui lund juba ükskord sajab, on see ikka nii ilus

Prastudy: Ma nägin eelmisel aastal Norras esimest korda lund, nüüd olin selleks juba natuke valmis. Mu sõpradel siin Eestis tuli aga -20 kraadiga täiesti hullumeelne idee – me jooksime saunast otse lumme!

Vignesh: Alguses ma mõtlesin, et ei taha väga lund, aga kui ükskord juba sajab, siis on see ikka nii ilus!

Prastudy: Mulle meeldib siinne kliima rohkem, sauna võib ju alati ise minna. Indoneesias elasin ma peaaegu otse rannal ja pikapeale tüütab see ära. Spontaansed lumesõjad ja sõpradega koos kelgutamine on palju toredamad!

Vignesh: Me proovisime ka murdmaasuusatamist, aga kukkusime kogu aeg. Alustasime muidugi alles siis, kui lumi juba sulama hakkas.

Ma nean alati päeva, mil pean lahkuma järjekordsest linnast

Prastudy: Ma kiindun oma kodulinnadesse päris kiiresti. Alati nean päeva, mil pean lahkuma järjekordsest linnast. Paari kuu eest mõtlesin veel, et lähen järgmisel aastal Norrasse tagasi, aga õnneks jõudsin mõistmisele, et tegelikult ma ei pea ju siit ära minema.

Kodus on töökoht ootamas

Prastudy: Mu isa töötab Indoneesias ülikoolis ja talle ikka öeldakse, et äkki sa meelitad poja siia õpetama. Järgmisel aastal kavatsen ma igatahes Tartu ülikooli doktorantuuri kandideerida ja veel koju tagasi ei kipu. Kunagi kindlasti.

Vignesh: Minule aitab küll õppimisest, sügisest plaanin Tartus mõnda tarkvaraarendusfirmasse tööle asuda. Euroopa on suurepärane koht start up-ettevõtetele, siin on nii mugav riikide vahel reisida. Küll ma lähen Indiasse ka kunagi tagasi, mu pere elab praegu Jeemenis ja nemad on sellest riigist sama vaimustuses kui mina Eestist!

Prastudy Mungkas Fauzi (26)

• Pärit Indoneesiast Bali naabersaarelt Lombokilt
• Kaitseb Tartu ülikoolis magistritööd krüptograafias
• Magistriõpinguid alustas Norras Trondheimi ülikoolis
• Bakalaureusekraadi sai Indoneesia ülikoolist
• Tänu isa doktoriõpingutele elas aastaid Austraalias
• Järgmisel aastal plaanib astuda Tartu ülikooli doktorantuuri
• Võistleb Tartu ülikooli võistkonnaga frisbee klubi võistlustel ning armastab tantsida

Vignesh Meenakshi Sundavam (24)

• Pärit Põhja-Indiast Salemi linnast
• Kaitseb Tartu ülikoolis magistritööd krüptograafias
• Magistriõpinguid alustas Stockholmi tehnikainstituudis
• Bakalaureusekraadi sai Dubai ülikoolist
• Enamiku lapsepõlvest veetis Jeemenis
• Räägib tamili, hindi, araabia ja inglise keelt
• Järgmisel aastal plaanib Tartus mõnes IT-firmas tööle hakata
• Jumaldab Tartu tudengielu ja kultuuriderikkust
• Vabal ajal armastab tantsida  

Linnaametnik vastab: Miks pole Tartus mošeed?

Indrek Ranniku, linna planeeringuteenistuse juhataja: Tartus pole kunagi mošeed olnud. Tsaariajal, 20. sajandi alguses oli Tartus küll islamiusuliste kalmistu, kuid mitte mošeed. Praeguseks pole keegi linna poole ka vastava taotlusega pöördunud.

Autor: Mari Mets, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 20/05/2012 17:08:30



Tweet