Küsitlus

Kas sa Tiigi Riinat tead?

Neiu, kelle soontes voolab kultuur

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Raekoja plats on Agnes Nurmele üks südamelähedaseim koht: siin aitab ta korraldada Tartuffi ning siin asub ta uus töökoht linnavalitsuses. Foto: Merli Antsmaa

Tartuffi programmivoldikus on üheks eestvedajaks Agnes Nurme – Legendary Tartu Project Manager. Kes ta on ja kuidas pälvinud „legendaarse“ staatuse?

Agnes on aastate jooksul andnud väga suure panuse Tartu kinoelu rikastamisse, tegutsedes nii Tartuffi kui ka Tartu Pöffi eesotsas ja töötades Athena ja Cinamoni kinodes. Sellest suvest alates on Agnes veelgi enam Tartu kultuurieluga seotud – Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna peaspetsialistina.

Kõik sai alguse motikasoovist

Vaid 24aastane Räpina neiu on viimased kuus aastat elanud Tartus. Juba 2006. aastal oli ta Tartuffi vabatahtlik ja järk-järgult õnnestus silmapaistva entusiasmi toel jõuda filmifestivali eestvedajate nimekirja. „Mul oli jube suur soov osta omale tsikkel,“ otsib Agnes muiates töörabamisele selgitusi. „Nüüd on kuus aastat möödas ja ma töötan endiselt mitmel rindel, et lõpuks see salasoov täita.“

Tartuffiga on neiu seotud olnud algusest peale ning suvisest filmifestivalist on tema jaoks saanud üks aasta lemmiknädalaid. Agnese tööülesandeid Tartuffil on väga raske paari sõnaga kokku võtta, sest neid on lihtsalt sedavõrd palju.

Tartuffi kunstilise juhi Kaarel Kuurmaa sõnul teeb Agnes festivalil kõike, mida tarvis. „Teab kõike, haldab kõike ja tal on silmad ja kõrvad kõikjal. Kogu raeplatsi tehniline ehitus alates toolidest kuni elektri ja veeni käib tema kaudu ja lisaks koordineerib ta ka vabatahtlike tööd. Agnes on täiesti asendamatu Tartuffi meeskonna liige.“

Ebatavaline ülemus

Tartuffi ajal Raekoja platsil tekkivat soojust ja sõbralikku tunnet Agnes kirjeldada ei oskagi. „Keegi ei ole seda suutnud sõnadesse panna ja tihti öeldakse, et enda festival, ikka pead hea sõnaga müüma, aga tegelikult tulevad inimesed kohale ja on lummatud. Siin on midagi müstilist. Tartuffile lihtsalt peab tulema, ega muidu ei saagi täpselt aru, millest ilma jääd.“

Mitmekümne vabatahtliku „ülemusena“ meeldib Agnesele ka oma käed „õliseks teha“. „Tartuff ja Pöff tähendavad minu jaoks hästi palju nalja, pinget, ringi jooksmist ja asju, mida ma aasta jooksul muidu ei teeks. Aga minu puhul pole nii, et kui on vaja minna kaableid teipima või aluseid värvima, siis delegeerin töö vabatahtlikele ja teen ise „viisakaid asju“.“

Ka Agnese suhe vabatahtlikega pakub alati kõneainet ja on ehk mõneti põhjuseks, miks Tartuffist ja Tartu Pöffist räägitakse natuke erilises võtmes. „Keegi ei ütle, et Agnes on see meie boss või ülemus. Ma ei luba kunagi inimestel end teietada. Kõik naeravad, kui familiaarne ma olen. Olen priitahtlike seast leidnud ülihäid sõpru, kellega suhelda ka väljaspool tööd,“ räägib Agnes.

Enne linnavalitsuses tööle asumist oli Agnese elu sõna otseses mõttes lennus ja neiu pidi oma sülearvutiga töötama vajadusel koridorideski.

Unistuste poole lenneldes

„Üks laul, mis mu tollast elu kõige rohkem kirjeldaks oleks Metallica „Turn the Page“. Lugu sellest, kuidas oled kogu aeg teel. Rändad ühest kohast teise ja sul ei ole kindlat kohta ega voodit, kuhu igal õhtul magama lähed. Ja pole vahet, käib siis jutt muusikust või kinotegijast. 
Kultuuriosakonna peaspetsialisti ametikoht on esimene töö, kus mul on oma laud, oma uks, oma telefon. Pean tunnistama, et tegelikult meeldib mulle väga ka selline hektiline elu, kus teen ise oma graafiku, aga samas tunnen, et uus töökoht ja elumuutus saabusid täpselt õigel hetkel. Uljaspäi ringi jooksmine ei motiveeri igavesti.“

Agnes ei luba Tartu kultuurimaastikul lennutamist veel niipea jätta, sest kui täitub üks unistus, on järjest uusi, mille poole püüelda. „Ma pean vist Tartu kinomaastikul nii kaua möllama, kuni lõpuks ikka tsikli kätte saan. Load on tehtud, varustus ostetud. Vaimusilmas sõidan ühel ilusal päeval podisedes üle munakivide Tartuffile. Mis, nagu ette võite kujutada, on väga ebamugav, aga ma saabun siiski!“

Ja kui motounistus tõesti lõpuks täitub, on juba uus varrukast võtta. „Tahaks minna Kurdistani aastaks vabatahtlikuks, et midagi kultuurivaldkonnas sealse kogukonna heaks ära teha,“ kostab neiu, kelle soontes voolab kultuur.

Autor: Eveliis Eek, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 09/08/2012 08:47:10



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.36480617523193