Küsitlus

Keda usud?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Raul Oreškin. Erakogu

Seoses ERMi ehitusega ja Raadile kultuurilinnaku rajamise mõttega on mitmel pool otsitud vastust küsimusele: „Milleks meile uus kultuurilinnak ning tartlastele filmipaviljon?“.

Küsimused on igati õigustatud, pooldan isegi vanasõna, et üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Kuid olen veendunud, et kui filmipaviljoni idee korralikult üle mõõta, siis on mida lõigata – filmialase taristu rajamisest Tartusse võidab suurem arv inimesi, kui esialgu paistab.

Üleilmsel meediaturul on viimaste aastatega toimunud plahvatuslik kasv ning video- ja filmiteenuste järele pole kunagi varem olnud sedavõrd suurt nõudlust. Näiteks Skandinaavia, Venemaa ja Saksamaa filmiturul liikuva raha hulk on igal aastal ligi 483 miljonit eurot. Eestis on see summa praegu kordades väiksem, jäädes 5,5 miljoni euro kanti (Film Estonia 2013).

Muutuvas turusituatsioonis oleks aga ka Eestil võimalik üpris väikese pingutusega oma turumahtu mitmekordistada. Kas Eesti ja veel enam Tartu suudaksid aga konkurentsi pakkuda olukorras, kus filmitegijate ligi meelitamiseks ja majanduse elavdamiseks loob üha suurem hulk Euroopa riike filmide tootmiseks sobivat taristut ja soodsamaid finantstingimusi?
Rahvusvahelistel filmitegijatel on mitmeid põhjuseid arvamaks, et suudaksid küll. Eestis on filmitegemine 30-40% odavam kui Skandinaavias.

Siin on eripalgelisi looduspilte rabadest ja metsadest haruldaste linnavaadeteni: sajandivanused puitasumid, nõukogude aja tööstus- ja elamupiirkonnad, keskeuroopalik väikese ülikoolilinna miljöö. Meil on muu Euroopaga võrreldes väiksem bürokraatia, mis teeb filmimise jaoks vajalike erilubade saamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks. Eestis on palju anonüümseid kohti, hooneid ja rajatisi, mida kasutada, kui need filmi­stsenaariumi kohaselt ei tohiks tegelikku asukohta reeta.

Eesti puhul tuleb kasuks ka välja kujunenud ja usaldusväärne ärikultuur, rahvusvaheliselt tunnustatud kohalik filmitööstus, uusi professionaale koolitavad Balti filmi- ja meediakool ning Tartu kunstikool, kus ainukesena Eestis on võimalik õppida 3D modelleerijaks. Oluline on ka meie suutlikkus teha koostööd Venemaaga, mis on paljudele rahvusvahelistele filmitegijatele osutunud pudelikaelaks.

Rahvusvaheliste filmitegijate siia meelitamiseks tuleb aga eelnevalt täita kaks tingimust. Keegi ei pane ju imeks, et teatril on oma teatrimaja ning kõigile on arusaadav, et hokit saab mängida ainult siis, kui selleks on olemas jääareen. Nii on ka filmitööstuse tekkeks ja arenguks vaja esiteks stuudiot, elementaarset töötegemise kohta filmitegijatele. Teiseks tingimuseks on filmifondi ehk kohaliku finantsstiimuli olemasolu. Mis see filmifond on ja kuidas see toimib?

Filmi tootmisel kulutatakse ligi veerand eelarvest võttekohas. Palgatakse kohalikku tööjõudu näiteks dekoratsioonide ja kostüümide valmistamisel. Tööd saavad näitlejad, muusikud, filmitegijad, eriefektide loojad, IT-spetsialistid ja toimetajad. Lisaks otsesele filmitegemisele elab filmimise piirkonnas 2–3 kuud võttegrupp, kuhu võib kuuluda kuni 100 inimest, kes vajavad majutamist, toitlustamist, transporti ja muid igapäevateenuseid. Need kohapeal tehtud kulutused katab filmifond tagantjärele 10–25% ulatuses.

Täpne toetusprotsent sõltub sellest, kui palju on filmi tegemisel kaasatud kohalikke näitlejaid, heliloojaid, filmitegijaid, toimetajaid ja kuivõrd on Tartu linnaruumina filmis äratuntav. Mida rohkem teenuseid võttegrupp piirkonnast sisse ostab, seda suurem on tema võimalik toetus filmifondist. Seda suurem on aga ka raha, mis piirkonda juurde tuuakse. Teeme ühe arvutuse.

Üks korraliku eelarvega Euroopa mängufilm jätab võttekohta keskeltläbi miljon eurot. Niisiis kui filmitegijad kulutavad miljon eurot erinevate teenuste peale, on neil võimalik filmifondi kaudu sellest tagasi taotleda 100 000 – 250 000 eurot. See aga tähendab, et kulutatud miljonist jäetakse piirkonda 750 000 – 900 000 väliseurot! Filmipaviljon suudaks teenindada vähemalt kolme projekti aastas.

Esialgsete arvestuste kohaselt toob see Tartusse 3,7 miljonit väliseurot ning linna enda panus sellest oleks vaid 144 000 eurot (see on 1,5 eurot iga tartlase kohta). Fondi loomisel löövad kaasa Eesti Filmi Instituut, Film Estonia, Creative Europe, aga ka erainvestorid. Filmifondi eesmärgiks on perioodil 2014–2020 välja jagada 5 miljonit eurot, mis toob linna sel perioodil üle 26 miljoni väliseuro. Lisaks laekub riigile täiendavat tulumaksu ligi 450 000 euro ulatuses aastas, millest osa tuleb tagasi Tartu eelarvesse.

Niisiis on filmifond investeeringufond, mis oskusliku juhtimise korral võib igale piirkonda paigutatud eurole tuua lisaks 25 eurot. Need on aga vaid otsesed rahalised võidud. Kuigi filmifondi ei saa käsitleda kui kultuuri toetamise vahendit, loob just film enim positiivseid kõrvalmõjusid ka teistele kultuurivaldkondadele.

Filmipaviljon saab sama edukalt teenindada teleseriaale, välisreklaame, mille eelarved on suuremad kui Eesti mängufilmidel, muusikavideote tootmist, luua green-screen’i abil arvutis genereeritavat pilti nagu „Avataris“ ja formaate, mida me tänasel päeval ei oska veel isegi nimetada.

Kindlasti ei tohi ära unustada Tartus filmitud filmide mõju kohalikule turismile nii Eesti-siseselt kui välismaal. Filmipaviljoni juurde tekkiv säilitatavate välidekoratsioonide ala on omaette turismimagnet ja külastuskeskus, kus saab näha, kuidas filme tehakse. Rääkimata sellest, millise positiivse elu- ja keskkonnakvaliteedi muutuse tooks filmipaviljon Raadile ja linna mainele üldisemalt.

Tartul on mitmeid eelduseid, et globaalse meediavaldkonna kasv kohaliku piirkonna majanduse elavdamisega siduda. Seega võib vabalt juhtuda, et ühel päeval kesklinna poole jalutades kohtate ootamatult Uma Thurmani. Jõudes raekojaplatsile märkate välikohvikus Daniel Craigi Hannes Kaljujärvega vestlemas. Kaarsilla poole tõttab, kaamera õlul, Michael Haneke. „On see unenägu?“ mõtlete... Ei, käivad filmivõtted.

Autor: Raul Oreškin (loomemajanduskeskuse juht), toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 09/09/2013 08:35:38



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.18622612953186