Küsitlus

Millises ööklubis eelistad hullata?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
„Reedel on avamisüritus kutsutud külalistele, laupäeval kella 11–16ni ootame aga kõiki linlasi,“ julgustab Ruusmaa linna üht pärli uudistama. Rasmus Rekand

„Loodusmaja on üks ilusaim ja erilisem koht linnas praegu!“ ei koonerda Tartu keskkonnahariduse keskuse juht Janika Ruusmaa kiitustega. Ega ole ka põhjust.

Sõna otseses mõttes on loodussõbrad taas tagasi oma juurte juures. Samas paigas sai kuus kümnendit tagasi asi alguse Noorte Naturalistide Jaama näol. Tänaseks tundmatuseni muutunud pargigi rajasid suures osas toonased noored looduseõppijad. Läbi aastakümnete on just Lille tänava pervedel jagatud ohtralt teadmisi zooloogiast, bioloogiast, geoloogiast – laiemas mõistes keskkonnast meie ümber.

„Aga paljud linlased on kohale jõudes olnud üllatunud. Nad ei teadnudki, et siin, sisuliselt kesklinnas on selline omanäoline ja ainulaadne oaas,“ peab Ruusmaa tõdema, et loodusmaja tegevus on seni olnud pisut varjus. „Päris kindlasti pole see ainult meie, keskkonnahariduskeskuse maja, vaid ikka linlaste oma. Koht, kus tunda ja tunnetada loodust.“

Näpud mulda

Tuliuus ja ülimalt iseilmeline hoone on oma 1500-ruutmeetrisse kõhtu peitnud kaheksa õpituba, köögi ja labori, lugemis- ja filmisaali, kabinetid ja talveaiagi. Viimase katusel on ilmajaam, mille mõõtmiste tulemusele vastavalt targad aknad ise avanevad-sulguvad. Ikka selleks, et ananass, roseepipar, avokaado ja vanill külma ei saaks ega üle kuumeneks. Taimed on valitud meelega sellised, mis aitavad noorel õppuril mõista, kui suur on floora roll selles, mis meie lauda või ka ihu katab. Muidu võib tekkidagi lühinägelik maailmapilt, et kõike saab poest.

„Ja taimedki on seatud sedasi, et lapsed saaks katsuda. Ise kasta ja rohida. Uurida ning katsetada, kuidas miski sirgub või paljuneb,“ selgitab Ruusmaa. Pole ju enamikul linnapõngerjatel kohta, kus näpud mulda pista. Ise midagi kasvatada või vähemasti aru saada, kuidas loodus toimib.

„Tänapäeva paratamatus – teadmised loodusest on suurenenud, ent looduse tundmine väheneb üha. Meie eesmärk on tuua loodus linlastele lähemale.“

Ruusmaa sõnul käib aasta jooksul huviharidust omandamas enam kui 600 last. Nüüd, mil oma ja uus kodu, pisut ehk enamgi. Ringid on selleks sügiseks oma tegemistega juba alustanud, ent mõneski leidub vabu kohti.

Teadmisi jagatakse lilleseadest loodusfotograafia ning prügist lemmikloomadeni. Õppemaks on 34,6 eurot aasta kohta. Valikuid saab teha aga ka poolaasta kaupa.

Peale huvikoolis käivate laste on uude majja ja eriti seda ümbritsevasse parki oodatud ka kõik täiskasvanud. Kunagise Emajõe sängi serval seisva kahesaja-aastase tamme okste vilus saab saarma moodi liugu lasta. Teisel pool reljeefi aga päris kopraonnigi pugeda.

Ei saa kunagi valmis

Igal puul ja põõsal on nimesilt juures, nii saab loodusega tuttavaks ka ilma loodusmaja giididelt abi palumata. Ehkki seegi võimalus on alati olemas.

On’s maja nüüd lõplikult valmis?

„Kindlasti mitte,“ kostab perenaine. „Nagu looduski, nii ka meie, ei saa kunagi päris valmis. Siia tasub tulla nüüd – uut maja vaatama. Aga uuesti ehk ka jõulude paiku, mil mööbel paigas. Ning taas kevadel, mil meie park tärkab. Ja siis jälle mõne aja pärast. Midagi on siin alati uut, muutunud.“

Ruusmaa on siiralt rõõmus, et keskkonnateema üha valjemalt kõlab ning inimestele korda läheb. Nii on veel ametlikult avamata loodusmajagi külastanud tegelikult juba enam kui 1600 inimest – nimelt oli hiljuti üleval ootamatult populaarseks osutunud seenenäitus.
 


Tartu loodusmaja

Lille 10
2010. aastal toimunud arhitektuurivõistlusel osutus edukaks arhitektide Diana Taalfeldi, Kai Süda, Margit Valma ja Martin Kinksi projekt „Känd“. Maja Y-kujuline välimus ongi inspireeritud puukännu kuivamise pragudest tekkinud mustrist.
Ehitusmaterjalideks valiti naturaalne puit, betoon ja savikrohv.
Energiasäästliku hoone katuselt kogutavat vihmavett kasutatakse talveaia kastmiseks.
Loomemajanduskeskusega ühises 10 000 m2 loodusliku reljeefiga pargis on peale õpperadade veel vaateplatvorm, liivakastid, liurada, istutusalad, pajutunnel, veesilm, tasakaalurada, koprapesa, liivakell ja väike lava.
Ehitusele kulus 3,2 miljonit eurot, millest linna osalus oli kümnendik.

Autor: Rasmus Rekand, rasmus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 19/09/2013 00:48:01



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.35568189620972