Linn tõmbab Supilinna koppadel pidurit

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Linnaosa tulevikku suunasid nii muinsuskaitse järelevalveametnik Ilona Merzin, Supilinna Seltsi juht Mart Hiob kui kunagine linnaarhitekt Uku Põllumaa. Kaur Paves

Värske Supilinna ehitustingimuste planeering piirab oluliselt miljööväärtusliku linnaosa täisehitamist.

Planeering toetub linna ja Supilinna Seltsi koostöös läbi viidud küsitlusele, mille käigus 1152 piirkonna postkasti libistatud ankeedist tagastas rahvas 286. “Vastajaid oli nii noori, vanu, vaeseid kui veel vaesemaid – Supilinnas teatavasti ju rikkaid ei ela,” ironiseeris linnavalitsuse planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku. “Uuringu kokkuvõte toetab kontseptsiooni, et palun ärge ehitage linnaosa nii täis, kui vana planeering seda ette näeb.”

Maagiline 1927

Avalikul arutelul planeeringu peamiseks oponendiks kujunenud kunstiajaloolane Enriko Talvistu jäi aga küsitluse teadusliku pädevuse suhtes kriitiliseks. “Postkastidesse panek ei ole valim,” märkis ta. “Valim eeldab sotsioloogilist meetodit. Linna raha eest võiks asja siiski korralikumalt teha.”

“Erakordse tähtsusega” küsitlustulemused andsid Ranniku sõnul linnale teadmise, et senist planeeringut, mis nägi ette Supilinna hoonestustiheduse olulise tõstmise kvartalit läbivate teede rajamise kaudu, nagu näha praegu valmiva Selleri tänava puhul, tuleb muuta. “Uus planeering ei näe ette olulist hoonestamist kvartalite sisse, lubatud on vaid tänavaäärsetest majadest märkimisväärselt väiksemad hooned,” lausus Ranniku.

Krundistruktuur säilitatakse kava kohaselt aastast 1927, mis peaks tagama erinevate kvartalite iseloomulikud jooned. “Küsimus on, kas hoonestada Supilinnale iseloomulikult ehk pigem tänavafrondis või meelevaldselt,” selgitas planeeringut varasemaga võrreldes kiitnud Supilinna Seltsi esimees Mart Hiob. “Kuna paljud hooned on pärit 19. sajandi teisest poolest, on mõistlik sellest lähtuda.”

Talvistu väitel jääb 1927. aasta algpunktiks valik arusaamatuks. “Mis aasta see on, et peaks sellest ajast struktuuri hoidma? Mingit struktuuri seal pole, juhuslik kujunemine,” lausus ta. “Paljudel majadel on ainult silt 19. sajandist, kõik ülejäänu on 1930ndatest.”

Maximat ei tule

Sisekvartali hoonestuspiirangutest rääkides meenutas Talvistu, et Tartu rahvaarv on järk-järgult vähenenud ja uute elamispindadega saaks seda leevendada. “Supilinna saaks 500 inimest vabalt juurde, see on ju mugavalt kesklinna lähedal,” lausus ta.

Ranniku tõi välja laekunud ettepaneku tekitada Supilinna enam äripindasid. “Praegu on ainult Herne kauplus ja Oa tänava ökopood, miks te ei võimalda rohkem ettevõtlust?” parafraseeris ta tagasisidet. “Kui varem oli võimalik Herne, Tähtvere ja Oa tänaval äri teha vaid teatud protsendil krundist, siis nüüd korrigeerime seda saja protsendini.”

Siiski ei prognoosinud Ranniku linnaosasesse suuri kaubanduskeskuseid. “Kas supilinlased tahaksid kas või ühe x-iga Maximat?” küsis ta.

Laias laastus muutuvad ehitusnõuded Ranniku väitel leebemaks. “Näiteks oleme jätnud ära juba märgilise tähenduse omandanud laudise laiuse fikseerimise,” lausus ta. “Nüüd määratakse see projekteerimise või detailplaneeringu käigus.”

Talvistu iroonilise küsimuse “Aga lipuvarras ja numbrimärk?” peale märkis Ranniku, et lipuvarraste kõrgus on paika pandud vaid Ihastes. “Ka numbrimärk ei oma Supilinnas miljööväärtust erinevalt Annelinnast, kus ta ongi ainuke väärtus,” lisas Ranniku.

Vastuolude põhjused taanduvad Ranniku väitel üldinimlikule paradoksile: kõik tahaksid elada miljööväärtuslikus keskkonnas, aga nii, et enda tegutsemisvabadust selle heaks ei piirataks. “Lubage mul veel juurde ehitada, aga siis enam mitte kellelgi,” võttis ta elanike mõttekäigu kokku.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 29/01/2014 23:56:48



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.25362014770508