Küsitlus

Milline raadiojaam on sulle armsaim? (Viis tublimat jõuavad finaali.)

Kaasajad pelgavad pooleli jäävat tööd ja omavalitsuse viilimist

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Mullu jagas kaasava eelarve võitu äärekivide madalamaks lihvimise projekt. Tartu LV

Uuel nädalal avatava kaasava eelarve hääletuse kandidaatide seas kõiguvad seisukohad rahastamisotsuse kohta seinast seina.

Iga valija saab toetada kuni kolme ideed, millest 140 000-eurose eelarve piires läheb mulluse eeskujul käiku tõenäoliselt kaks. Millist konkurenti aga näeksid enda kõrval rahapaja juures asjaosalised ise?

Arvuti tagant välja

Ise välijõusaale renoveerida sooviv Ats Astover märkis, et kui ta peaks midagi veel valima, siis oleks see Lembit ja Egle Kalevi Tartu Ratsakooli tallihoone katusekatte rekonstrueerimine. „Puhtalt põhjusel, et ma tean, kuidas neile siin aastajagu alaliidu poolt kaikaid kodaratesse loobiti ning kuna mu enda laps seal trennis käib,“ tunnistas ta.

Pallase puiestee kõnniteid propageeriv Natali nime taha peituv kodanik tõi välja, et enamik ideid on seotud meelelahutusega. „Ei taha öelda, et meelelahutus ja vaba aja sisustamine pole oluline, kuid minu jaoks esmatähtis on jalakäijate ja jalgratturite ohutu liiklemine,“ sõnas ta.

Kaupo Lang, kes ise esitas Puidu tänava raudteeülekäigu idee, tõi välja kaks ettepanekut. „LED-lambid ja uus skate-park, et tänavad oleks kas või natuke rohkem valgustatud ja noortel oleks tegevust, et mitte lihtsalt arvuti taga istuda,“ selgitas ta. Dendropargi spordiradade eestvedaja Ain Kaare aga nägi potentsiaali Tartu Maratoni monumendis, suurejoonelist Arena Tartut plaaniv SA Tartu Korvpallikool avalike asutuste ligipääsetavuse parandamises.

Jääb lõpetamata?

Sõpruse silla alla rulaparki rajada soovivatele noortele lubas pöialt hoida ka Liisa-Lota Kaivo, ujuva supelmaja mõtte autor. „Idee on väga hea, hind mõistlik, noored on hakkamist täis ja nende argumendid olid väga veenvad. Tänapäeval on noorte õues viibimist ja omavahelist otsesuhtlust soodustavad arendused kulla hinnaga. Õpiks ehk isegi vanast peast rulatamise selgeks, kui selline park ehitataks,“ lisas ta. „Laste mänguväljakuid on juba omajagu, vahepeal võiks olla noorte kord.“

Paraku näevad osavõtjad kogu protsessis ka ohte.“Linnal on tegelikult igal aastal raha ette nähtud ka välispordirajatiste ja mänguväljakute renoveerimiseks, kuigi väiksem summa,“ selgitas Astover. „Ma kardan, et minu ettepaneku valituks osutumisel võib linn oma tavalise summa „üle lasta“.“

Kaare sõnas, et võiduidee näol peaks tegu olema mingi kindla konkreetse objektiga, mitte laialivalguva abstraktse ideega nagu kõnniteed korda, LED lambid linna või äärekivid madalaks. Samuti peaks kogu investeering olema võimalik antud summa eest lõpuni viia. „Ei tohiks aktsepteerida mingi suurema projekti osa, nagu multifunktsionaalse halli eskiisprojekt,“ lisas ta. „Seal on see oht, et asi jääbki selle esimese osa teostamise järel seisma, kuna ei leita edasist finantseeringut ning seetõttu on ka eelneva osa rahastamine mahavisatud raha.“

Keskmised koju tulevad

Tartu Korvpallikool, mille pihta ilmselt viimane kriitikanool lendas, soovitas omalt poolt ühispöördumise teel, et tegelikult võiks rahvahääletusele pääseda ja rahastuse saada rohkem ideid ning kaasava eelarve protsent olla linna eelarvest vähemalt 3–5%. „Saame aru, et linnavalitsusel on keeruline kõiki ideid turundada, kuid senine lõppvooru pääsemise süsteem tuleks läbi kaaluda,“ seisis seal. „Praegu on loodud situatsioon, kus samas kategoorias konkureerivad ideed hääletavad üksteise vastu ja poolt lisaks ekspertide häältele. Sel moel saavad lõpphääletusele pigem ideed, mis on neutraalsed ja ei ohusta potentsiaalseid võitjad.“

Kaivo hinnangul võiks kaasav eelarve toetada pigem värskeid, linnale olulist lisandväärtust andvaid arendusi, mis suurt lisakulu ei too, aga isetasuvad ka ei ole.„Näiteks tavapärast teede ja tarade ehitamist ei peaks kaasava eelarve raames rahastama, sest seda tööd tuleb linnal nagunii pidevalt teha,“ märkis ta. „Samuti ei peaks toetama projekte, mis võiksid olla tasuvad ka äriprojektina.“

Viidati ka puudulikule kommunikatsioonile – pääses ju eelmisel aastal kahe parema sekka lausa 360 häälega. „Selleks peaks linn tegema kõvasti teavitustööd – eelmiste hääletuste põhjal ei saa kindlasti väita, et nii väike valijate hulk esindab kõigi tartlaste arvamust,“ resümeeris Astover.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 30/09/2015 20:25:49



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.19123601913452