Teadus pani põnnid taimi kasvatama

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Marili Värska gümnaasiumist kasvatas võistluse tarbeks päris oma põldoa. Sten Sang

Mulla kullaga võrdsustanud teaduskonverentsil üles astunud 1.-3. klasside juntsud selgitasid publikule puust ja punaselt herne tärkamise ideoloogiat. Saal kihas ärevil rohenäppudest, kes kibelesid oma kuldses mullas kasvanud taimi tutvustama.

Tartu ülikooli muuseumi haridusprogrammide kuraator Annika Pindis andis muuseumi loodud ekstravagantse Hullu Teadlase korraldatud konverentsil “Muld kui kuld” mudilastele hea hinnangu: „Silmapaistvaid ideid ja katseid oli uurimistööde tegijatel sel aastal väga palju. Õpilased pidid kuue nädala jooksul kasvatama vabalt valitud taimi erinevates kasvukeskkondades, näiteks soe ja niiske, külm ja kuiv, soe ja pime.”

Kohvipuru väetiseks

Paljud õpilased olid Hullu Teadlase antud ülesannet edasi arendanud ja proovinud kasvatada taimi hoopis liivas, tuhas või lisades kohvipuru mullale. “See näitab, et noori õpilasi ja nende analüüsivõimet ei tasu alahinnata,” väitis Pindis. “Samuti näitas konverentsile registreerunud rühmade arv, et õpilastele meeldib ise katsetada ning uurimuslikul õppel põhinevad programmid ja tegevused on väga populaarsed noorema kooliastme seas.“

Pindise sõnul tundus iga töö omapärane ja läbiviidud katsetega oli vaeva nähtud. Naisel oli hea meel näha viieteist parima töö koostajate seas esindatuna just väiksemate valdade koole. See näitab ilmekalt, et info konverentsi kohta on lõpuks suurtest keskustest kaugemale jõudnud, sest maakoolide kaasamine on üks Hullu Teadlase eesmärkidest.


Populatsioonide segunemise võlu ja valu tutvustati kuulajaskonnale õhupallide abil. 

Õpetajate tagasiside toimunule on kuraatori sõnul olnud positiivne. Pedagoogid leiavad kohustusliku kooliprogrammi kõrvalt aega innustada oma õpilasi eriprojektides osalema. See aga eeldab lisatööd ja -kohustusi.

Rühmade juhendajaid said meeskonnalt tuge uurimistöö vormistamise teemadest kuni transpordiga abistamiseni. Head tagasisidet leidsid selle aasta jaanuaris toimunud Hullu Teadlase ja õpilaste kohtumised Skype'i vahendusel. Eesti koolid on naise kinnitusel tehnikaga hästi varustatud ning õpetajad toetavad ideed jätkata uurimistööde tegijatega kohtumisi veebi vahendusel järgmiselgi õppeaastal.

Töömahukas ettevõtmine

Pindis soovib järgmisel teaduskonverentsil näha veelgi suuremat osalejate arvu ja kaasata sel aastal kõrvale jäänud maakonnad. Hetkel seadis piirangud Hullu Teadlase koduks oleva Tartu ülikooli muuseumi valge saali mahutavus. See annab korraldajatele mõtteainet järgmisteks aastateks, kui osavõtjate arv peaks kasvama.

Seekordne konverents oli Pindise hinnangul töömahukam kui esimene analoogne ettevõtmine, Tartumaa koolidele peetud "Imeline ilm”. Kõige rohkem aega kulus kuraatori sõnul logistika korraldamisele Hullu Teadlase ja õpilaste piirkondlikel kohtumistel.

Tuli arvestada vahemaade ja vaheaegadega, et kõik huvilised saaksid soovi korral Teadlast ennast näha ja temalt uurimistöö koostamisel abi küsida. Kogu vaeva kaalub aga üles positiivne tagasiside ja energia, mida lastega kohtumine ja nende tööde lugemine meeskonnale annab. Tihtipeale saab laste mõtetest ja arvamustest alguse mõni uus Hullu Teadlase koolitund või projekt.

Uurimistöö kirjutamine rühmatööna parandab kuraatori sõnul laste koostööoskust. Paljud lapsed kinnitasid tiimile piirkondlikel kohtumistel, et nemad tahavad suurena teadlaseks saada. Hullu Teadlase ettevõtmiste populaarsust näitab ilmekalt õpilaste arv, kes koolikülastuste ajal soovisid Teadlasega pilti teha. Korraldajateni jõudvad vahetud emotsioonid ja rõõmsad näod annavad samuti tunnistust kordaläinud üritusest.

Valikute meres

Teaduse populariseerimise põhjuseid nägi Pindis proosalisena: „Oleme kõik seisnud 9. ja 12. klassi lõppedes teeristil ja mõelnud tulevikule. Paljude erialade puhul ei jõua vajalik info tööturul otsuse tegijateni õigel hetkel.” 

Nii ongi noortele vaja varakult tutvustada erinevate valdkondade võimalusi. “Ülikooli jaoks on oluline tegeleda mitte ainult koolilõpetajate, vaid just nooremate õpilastega. Saame neile tutvustada teaduse võimalusi ja aidata leida südamest meeldiva ala,” rõhutas Pindis. “Sellisel moel kasvatame endale järelkasvu tudengite näol.“


Hull Teadlane polnud taimedest kõneledes epiteetidega kitsi.

Kuraator tunnistas, et Eesti teaduse rahastamisel on kitsaskohti ning professorid on sunnitud igapäevast leiba teenima mõnel teisel ametipostil ja tegelema oma teadustööga teise ameti kõrvalt. Naise sõnul tuleb lahti saada erinevate erialadega seotud stereotüüpidest, näiteks et IT või füüsika on pigem noormeeste eriala, ning tuua rohkem tütarlapsi reaalainete juurde ja julgustada neid seda teed valima.

Pindise kinnitusel on samas juba praegu näha, et ühiskonnas ja teadusmaastikul on hakatud tegema samme, et seda kuvandit muuta. Edasiviiva jõuna nägi naine erinevate teadust populariseerivate asutuste suurenevat koostööd koolidega. Koolijuhid ja õpetajaid vajavad lihtsalt julgustamist uutest algatustest kinni haaramiseks ja nendega kaasa tulemiseks. „Erinevate konverentside, messide ja festivalide kaudu on võimalik tutvustada oma valdkonna tegemisi neile, kes tulevikus seda kujundama ja arendama hakkavad,“ kõlas kuraatori kokkuvõte.

 

“Muld kui kuld” võitjad

1. klass

  • Õhinas Õpilased (Konguta kool) – soojuse mõju hernetaimedele pimedas, valges ja märjas keskkonnas.

2. klass

  • Rapsitajad (Lasila põhikool) – toatingimistes talirapsi kasvatamine
  • Salapärase Taime Uurijad (Valga põhikool) – herne- ja piprataimed

3. klass

  • Taimelapsed (Annelinna gümnaasium) – aedtill

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 11/05/2016 19:34:53



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.26537179946899