Kõik uudised Paberväljanne Online

Elekter garanteerib arengu

Ida-Viru kaevandustes pannakse arvamusliider Jüri Laursoni hinnangul alus kogu rahva helgemale tulevikule. Eesti Energia

Elekter on Eesti majanduse ja energiajulgeoleku alustala ja sellega on ohtlik mängida.

Aegajalt esineb siiski arusaamatuid ilminguid, mille tagajärgi on hiljem raske parandada. Meenub aeg, kui 2001. aastal tollane majandusminister Mihkel Pärnoja soovis müüa Ameerika Ühendriikide energeetikakontsernile NRG Energy Narva elektrijaamad, kuid Eesti Energia toonane juhatuse esimees elektriinsener Gunnar Okk ja nõukogu esimees Jüri Käo said veel viimasel hetkel jaole, sest pidasid tehingut halvaks, ja see jäi ära.

Lepe ei päästa

Praegune majandusminister Kristen Michal arvab vääralt, et kriitilist elektrienergia tippkoormust esineb harva ja selle tagajärgi pole vaja ka tulevikus karta. Samuti on meelevaldne tema kinnitus, et vajaliku võimsuse puudujäägi kriisi ajal tagab koalitsioonileppes toodud energiamajanduse arengukava. Minister ei näe probleemi elektridefitsiidi tekkimises ja sellega kaasnevas hinnatõusus.

Kui elektrivõimsusest on puudu, siis ei leevenda kriisi ka paberil olev  koalitsioonilepe. Tarbimisele paneb siis piiri kõrge elektrihind ja kiirelt tühjenev tarbija rahakott.

Eesti Energia jaotusvõrgu missioon kindlustada ettevõtte tegevuspiirkonnas elektrienergia kättesaadavus kõigile jaotusvõrgu klientidele soovitud kohas, mahus ja ajal on justkui täidetud, kuid ülikõrge hinnaga. Selline lähenemine ei anna klientidele kindlust luua väärtusi, parandada isiklikku heaolu ja edendada elukvaliteeti Eestis.

Stagnaaja jälgedes

Energiajulgeoleku kindlus on tagatud ainult siis, kui tarbitav elekter toodetakse oma riigis, sest kriisiolukordades ei saa naabrite toele loota, kuna ka neil on siis elektrist puudu. Alates 2013. aastast ostavad kõik Eesti tarbijad elektrit vabaturult, kuid kui turuosalised kõik loodaksid katta tippe naabrite arvelt ilma oma varustuskindlust tagamata, oleksid kõik ühel hetkel ühtlases kriisis.

Paljudel on veel hästi meeles stagnatsiooniaeg, kui eriti külmadel talvekuudel lülitati elekter defitsiidi korral Eestis välja mitmetes rajoonides ja linnaosades. Samas möönab minister, et sisevõimsuste katmiseks variandi A puhul peaks aastaks 2025 juurde tekkima kuus-seitse Enefiti või Petroteri tüüpi tootmist, mille eelis on, et need ei maksa tarbijale midagi, sest müüvad turule. Selge peaks olema ministrile, et tasuta ei saa midagi ja kulud kajastuvad ikkagi tarbijale müüdava elektri hinnas .

Ministri jutu järgi tuleks valitsuse variandi B valiku korral riigil ehitada kaks Auvere tüüpi elektrijaama, mis tähendaks tarbijale kogu elektriarve suurenemist 6–8 protsendi võrra. Segadust tekitab ministri väide, et variandi A rakendamine ei lähe tarbijale midagi maksma. Veel ühe Auvere tüüpi elektrijaama ehituse mõte on ennatlik, kuna praegustki ehitatud jaama pole suudetud korralikult käima saada.

Märka vaest

Huvitav on siinjuures kõrgepalgaliste juhtide ja ministrite arusaam elektri hinnast, mis on nende silmis väga odav ja pärsib tootmist. Elektri hinna moodustab elekter koos võrgutasudega ja seda ei saa lahus vaadata. Koos võrgutasudega on elekter kallis ning paljudele käib selle eest maksmine üle jõu. On unustatud, et ligi 400 000 inimest elavad vaesuse piiril või alla selle.

Seejuures on masendav lugeda ,et võrguettevõtte Elering juht Taavi Veskimägi soovib Eestis kaks korda tootmist kärpida, mis tähendaks osa elektrijaamade seisma panekut ja veel suuremat defitsiidi tekkimise ohtu. Vajaliku elektrikoguse planeerimine ainult sisseostul tekitab ohtu nii majandusele kui energiajulgeolekule. 

Eesti Energia juhi Hando Sutteri sõnul kaotab Eesti seeläbi sadu miljoneid eurosid ja tuhandeid töökohti Ida-Virumaal. Samas on unustatud, et ka vaesuses elavad inimesed tahavad elada tänapäevastes tingimustes ja kasutada esmaseid kodumasinaid, mida piiravad juba praegu kõrged võrgutasud.

Ei tahagi müüa

Eesti Energia on äriettevõte ja peaks tarbimise suurendamise eesmärgil vähendama võrgutasusid, et alakoormatud liinid ei seisaks lihtsalt jõude. See looks ahiküttega korterites võimaluse elektrit kütteks kasutada.

Ulmeline jutt, et tootmist tuleb kaks korda vähendada, näitab, et Eleringi elektrimüük üldse ei huvita.
Elektripaigaldise hoolduseks ja remondiks raha saamiseks on ilmselt kavas kehtestada püsimaksud, millest jagub ka valgekraede palgaks. Püsimaksu kehtestamise tagajärjed võivad aga ettearvamatud olla. 

Taasiseseisvusest möödub augustis 25 aastat ja nüüd ilmneb, et kui need Narva elektrijaamade romud rivist välja langevad, puudub Eestil ikkagi energiajulgeolek. Häbiväärne lugu, et julgeoleku kindlustamist ei võeta tõsiselt!

Autor: Jüri Laurson (volitatud elektriinsener) , toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 15/06/2016 18:59:23



test version:0.10734009742737