Kõik uudised Paberväljanne Online

Rongiga Riiga – pigem utoopia

Ehkki taaralinlasi meelitati Rail Balticust loobuma just lubadustega, et suurtrassile hakkab meid Läti pealinna kaudu vedama eraldi rong, kipub see unistuseks jäämagi.

Kuivõrd prioriteediks on võetud üha kiirem ühendus Tallinnaga, langeb Riia-suund vähemalt lähitulevikus päevakorrast välja. „Aus on öelda, et meie oleme väga selgelt orienteerunud ikkagi kohaliku tarbija soovide täitmisele ja samamoodi käituvad oma raudteel ka lätlased,“ tunnistas Elroni juht Andrus Ossip. „Selle tulemus on, et rongid Valgas lähevad väga tihti tõesti täiesti erinevatel aegadel välja, nii ei ole ka ümberistumise võimalust.“

Petersoni jälgedes

Ometi oleks eeskätt Riia lennujaama võimaluste tõttu pääs lõunanaabrite manu näiteks Tartu Veevärgi juhi Toomas Kapi hinnangul äärmiselt oluline. Täna tähendab tartlase jaoks ühe päevaga Euroopas käimine Kapi arvutusi mööda seda, et pead öösel kell kaks tõusma ja saad uuesti magama 25 tunni pärast. „Riia lennujaam on täiesti konkurentsivõimeline isegi siis, kui sinna jõuda natuke pikema ajaga – sealt on nii mõnessegi sihtkohta otselend,“ kinnitas ta.

Kuna aga riiklikul rongifirmal on kodumaalgi veeremeid vähevõitu, mistõttu ei suudeta tagada piisavat kvaliteeti, on Ossipi sõnul ebarealistlik veel Riia suunas liikuma hakata. „Kui küsite, kas me kahe-kolme aasta perspektiivis näeme ennast sõitmas Riiga, siis minu vastus on pigem ei,“ märkis ta.

Trükimuuseumi juhataja Lemmit Kaplinski meenutas, et kui varem on Tartu linnajuhtidega Pärnu kaudu kulgevast Rail Balticust räägitud, on üsna konkreetselt lubatud kompensatsiooniks kiireid ühendusi nii Tallinna kui Riiaga. „Saan aru, et Riia teema on ikkagi suhteliselt maha maetud ja me käigu siis jala sinna nagu Kristjan Jaak Peterson. Minu jaoks on see vastuvõetamatu,“ põrutas ta.

Eesti Raudtee arendusdirektor Anvar Salomets vahendas samas Läti kolleegide kinnitust, et Valga-Riia lõigul on võimalik tulevikus kihutada kiirusel 120 km/h. „Kui need linnadevahelised rongid tellitakse, siis selgelt on potentsiaal teenindada ka Riiat,“ arvas ta. Ossipi väitel tähendaks aga Riia-siht igal juhul täiendavaid kulusid, mida piletitulu tõenäoliselt ei kataks.

Uppunud unistused

Hotelliärimees Verni Loodmaa meenutas, et riiklikus transpordi arengukavas seisab selgelt, et aastaks 2020 tagatakse ümberistumiseta reisimise võimalus suunal Tallinn-Tartu-Valga-Riia. Salomets tähendas aga, et selle kava puudujäägiks on algusest peale olnud tõik, et sinna eelarvet taha ei tekitatud. „Seda tulu, mis tuli transiidiveost konkreetselt Eesti Raudteele, selgelt enam sellisel kujul ei eksisteeri ja paljuski on need unistused läinud koos sellega vee alla,“ möönis ta.

Linnavolikogu esimees Vladimir Šokman rõhutas, et põhiprobleem ei seisne sugugi selles, kas rong tuhiseb 160-ga, 140-ga või piisab 135-st. „Meie põhimure on selles, et liikumisvõimalused on piiratud. 21. sajand, aga me ei saa Tartus kõiki konverentse, korraldada, sest külaliste siia saamine võib osutuda liiga ressursikulukaks,“ resümeeris ta.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 24/11/2016 11:01:16



test version:0.10996985435486