Tõhus lasteaed uhkeldab harjadega

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Energiasääst muudab lapsepõlve oluliselt mõnusamaks. Sten Sang

Pepleri tänaval avatud ülienergiasäästlikus Naerumaa lasteaias jagub kohti 144 lapsele – saabus ju enamik rahastusest Euroopa Liidust.

Hoone avas teiste seas tuntud kõnemees ja kohalik eluolu edendaja Jaan Muna, kes pidas maha meeleoluka kõne ning andis üle päevinäinud tammetõru uue lasteaia direktorile Aili Michelsonile. Majajuht oli silmnähtavalt liigutatud linnakodaniku heast tahtest ning moodne liginullenergiahoone sai vägeva alguse.

Uudsed lahendused

Linnapea Urmas Klaas kinnitas, et Naerumaa lapsed saavad enda kasutusse Tartu kõige energiasäästlikuma ja targemate lahendustega lasteaiahoone. „Maja on hubane ja lapsesõbralik nii seest kui väljast,“ lausus ta, suutmata jätta üle kordamata, et linn pakub lasteaiakohti kõigile soovijatele. „Kahtlemata rikastab see huvitava arhitektuuriga maja ka Tartu linnapilti.“

Vastavatud lasteaed on projekteeritud liginullenergiahoonena, mis väljendub selles, et maja katusele on rajatud muru ja paigaldatud päikesepaneelid. Murukatus pole üksnes silmale ilus, vaid annab ka lisasoojustuskihi, mis hoiab suvel katusealust ülekuumenemise eest ning talvel soojemana.


Jaan Muna oleks nõus linnaisade seltsis moodsas keskkonnas isegi lustima.

Kõige lihtsam on murukatust paigaldada lamedale või väikese kaldega katusele, kus pole vaja teha serva muru katuselpüsimiseks ning olemas on ka sadevee äravool ja trapid. Suure paduvihma korral aitab murukatus kanalisatsioonivee hulka vähendada ning tõkestab müra. Sisehooviga L-kujuline hoone on osaliselt ühe-, kahe- ja kolmekorruseline.

Hoone idee ja arhitektuurne teostus pärineb arhitektuurivõistluse võitnud OÜ-lt Boa. Lasteaia rajamise kogumaksumus oli 3,6 miljonit eurot ja selle ehitamist toetas Euroopa Liit regionaalarengu fondist meetme „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ raames ligi 3 miljoni euroga.

Silmailu ja soojuspidavus

Maja püsti pannud Mapri Ehituse juhataja Priit Jaaganti sõnul sai hoone valmis täpselt sellisena, nagu arhitekt ja tellija ette kujutasid ja soovisid. „Tänu uuele lähenemisele muutus Tartu piirkond märksa nüüdisaegsemaks,“ leidis ta.

Firma projektijuht Reedik Rööp­son kinnitas samuti, et arhitektuurselt on tegemist väga huvitava ja omanäolise hoonega. „Katusel kasvab mitut liiki kukeharjasid ja need on erinevatel aastaaegadel eri värvi. Hoone on väga soojapidav, katusel on 300 mm ja seinas 250 mm efektiivset soojustusmaterjali. See muudab küttekulud talvel madalaks.“

Ainumõeldav tulevik

Enamik Eestis praegu püstitatavatest hoonetest ei vasta energiatõhususe poolest veel mõistagi kaugeltki liginullenergiahoone tasemele. Üks takistus on projektide kõrgem hind, säästlikum hoone on algselt kallim. Teisalt on see seotud ka asjaoluga, et vastav oskusteave pole veel projekteerijate ja ehitajate seas laialt levinud.

Võrreldes tänaste hoonetega võib samas ühe kasuna välja tuua, et liginullenergiahoonetel on märgatavalt väiksem küttekulu. Keskmise 75 ruutmeetri suuruse korteri puhul on liginull­energialahendusega küttekulu umbes 45% väiksem kui praegu kehtiva miinimumstandardiga. Alates 2019. aastast peavad kõik uued ehitatavad avaliku sektori hooned olema liginullenergialahendusega ning aastaks 2021 jõuab sama nõue kõigi uute hooneteni.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 30/08/2017 22:31:25



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.27906608581543