Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Nädal enne lindilõikamist käib ehitajatel kibe töö pea ööpäev läbi. Rasmus Rekand

Kui välisilmes esmapilgul ei märkagi erilisi muutusi, siis sisemuses mõjub uuenduskuuri läbinud turuhoone tõepoolest värskena. Märksõna, mille paistel ilmselt iga toidumüügikoht peesitada tahaks. Miski, millest varem tuntavalt vajaka jäi.

„Nüüd võin küll täiesti kindlalt öelda, et 12. oktoobril kell 12 teeme uksed külastajaile lahti,“ ei pane turu juhataja Ivo Tombak tellingute vahel saalides justkui tähelegi, et sadakond ehitusmeest alles rassivad. Käib ühekorraga värvimine, plaatimine,ff isoleeritakse torusid, paigaldatakse uksi ja mööblit. „See oli hullumeelne tempo – kolme kuuga nii suur projekt ellu viia, aga tuleme toime. Kiitus ehitajatele. Mehed on südamega asja juures.“

Üllatustest tulvil kelder

Tombak toob näite, kuidas keldriseintelt leiti krohvi alt miskit laadi ornament. Tähtajaga võidu traaviva ehitaja jaoks sugugi mitte just meeldiv leid. Selle asemel aga, et uus krohv kiirelt peale vuntsida, kutsuti restauraator. Korralik pidur tempole, ent nüüd saab üht puhastatud motiivi toonasest käsitööst keldriseinal imetleda veel mitu järgmistki inimpõlve.


Uus ajastu – turuhoone seinal on taas kell, mil sihverplaadid nii sisse- kui väljapoole.

Üllatusi kohtas keldris teisigi. Pikka aega tuli võidelda ühtäkki läbi vundamendi majja tunginud veega. Insenere ja teadmamehi kutsuti nõu andma pea igast Eesti otsast, aga kummalise pealetükkiva külalise olemusest päris selget sotti ei saadudki.

„Ühe puitkambri lae pealt leidsime ootamatult sini-must-valge lipu,“ ei lõppe Tombaku jutud üllatustega täidetud keldrist. „Tundus, et iga tal ikka on juba. Ega täpset dateeringut ei oska keegi panna. Igatahes läheb see lipp ja paljud teised maja ajaloost pajatavad esemed meie muuseumituppa. Päris avamiseks veel väljapanekut valmis ei jõua, aga lähitulevikus hakkame huvilistele seal tillukesi ekskursioone korraldama.“

Sordi järgi saared

Oma põhiolemuselt jätkab turuhoone sisse tallatud rada pidi. Peasaalis on ikka neli kauplemissaart, lisaks lettiderivid seinte ääres. Varasemast rangemalt on kauplejad koondatud valdkonniti – liha ühes, piim teises, juurikad kolmandas kohas. Kalahall ikka eraldi pool korrust allpool.


Potil istudes saab uurida pea sajandivanust originaalset põrandaplaati.

Pagaritoodete kõrval, kaubamajapoolses seinas, pakutakse ka kohapeal valmistatud kehakinnitust. OÜ Tänavakohvik hakkab pakkuma ampse nii kaasa haaramiseks kui kohapeal pruukimiseks. Lubaduste kohaselt pärineb enamik toorainest ikka sealtsamast turuhoonest ning erilist rõhku plaanitakse pöörata supivalikule.

Jõepoolses nurgas hakkab toimetama aga eksperimentaalköök, kus naturaalsel söegrillil ja elaval tulel hakkavad erinevad kokad turulistele praktikas demonstreerima, kuidas lettidel lebavast kraamist kõige õigemaid hõrgutisi valmistada. Mõistagi saab kohapeal ka suu seks teha.


Turu juhataja Ivo Tombak tutvustab söegrilli ventilatsiooni, mis nii mõnegi ehitaja kuklasse kimbuga halle karvu lisas.

Tombaku sõnul kasvas letipindade osa tänu remondile turus viiendiku võrra. Lõviosas on need küll kiirelt hõivatud, aga liha sektorisse näiteks mahuks mõni kaupleja veel juurde. Peaasi, et pakutav kraam oleks turuhoone vastse moto järgi ehe ja eriline.

Maa alla on kolinud ka varem kauplemissaarte keskel laiutanud külmikud. Keldrikorruse jaheladude ning lihunike tööruumide vahel tarivad kaupa liftid, seega külaliste ja moonakastide teed enam ei ristu.

Kõrts ja kemmerg

Turu keldris võtab koha sisse Emajõe pruulikoda ning nende juurde pääsevad janused nurgauksest ka siis, kui muu maja juba luku ja riivi taga. Ehkki õlletegu ise suuremas mahus turuhoonesse ära ei mahtunud ja virded mulksuvad Põlvamaal Käbliku talus, pakutakse linna ühes unikaalseima miljööga õllebaaris erilisi pruule, mida kusagilt mujalt osta pole võimalikki. Juurde ka kergemat kehakinnitust.


Talvekülma eest pakuvad turulistele kaitset vastsed iseliikuvad siseuksed.

Ja lõpuks ometi saab ohtra ostlemise ning kõhutäitmise kõrval kunde turuhoone jõepoolses nurgas häda korral ka keha kergendada. Muide, parempoolsesse tualettruumi sattudes visake pilk põrandale – seal on toreduslikul printsiibil säilitatud tükike kõige esimest ja ehedat kiviparketti.

Hoone peasissekäiku jäävad ilmestama põhjaliku restaureerimise läbinud muinsuskaitsealused uksed. Et aga lapsevankri või ratastooliga lähenemine piinarikkaks ei kujuneks, on peauks avali – tuuletõmbuse eest kaitsevad turulisi sisemised, klaasist liikumisanduritega käitatavad liuguksed.


Restaureeritud seinakaunistus turu keldris on veel kriimude eest kaitsva katte taga.

Üle väga pikkade aastate hakkavad peasissekäigu kõrval vulisema miniatuursed purskkaevud. „Kas just pidevalt, aga pidupäevadel kindlasti,“ lubab Tombak. „Tagasi on ka suur seinakell. Enam-vähem sarnasena, nagu teda näha võisime vanadel oktoobriparaadiaegsetel fotodel.“

Pisuke, aga tööinimese jaoks oluline muutus tehakse ka turu tegutsemisaegadesse. Esmaspäevast reedeni on uksed avataud kella 8st 18ni. Nädalavahetusel 9st 15ni. Turujuhi sõnul sai valiku aluseks just rahva hulgas läbi viidud küsitlus.

 

80 aastat turgu

  • Turuhoone avas esmakordsel uksed 3. jaanuaril 1938.
  • Kuna uue turuhoone kaks arhitektuurikonkurssi nurjusid, anti projekteerimine linnaarhitekt Voldemar Tippelile. Ideid käidi ammutamas mitmes linnas, eeskujuks võeti Liepaja turuhoone.
  • Hoone seisab raudbetoonplaadil, mida toetab pinnases 1100 puidust vaia. Külgedel kaunistavad hoonet toskaana poolsambad, simsid ja karniis.
  • Hoone on riiklik kultuurimälestis.
  • 2008. aastast tervitab turulisi Mati Karmini pronkssiga, mille alusel on Indrek Hirve luuletus.
  • Remondijärgselt alustatakse uuesti 12. oktoobril kell 12.

Autor: Rasmus Rekand, rasmus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 06/10/2017 08:33:06



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.2522349357605