Küsitlus

Kas sõiduõpetaja naljad on sind solvanud?

Mittekaasav eelarve jääb domineerima

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Mullusel hääletusel tõotatud maale pääsenud Mart Reiniku kooli taskupargi idee saanuks tuleval aastal maksumaksjalt juba oluliselt võimsama rahalise puraka. Tartu LV

Tartust üle riigi kombitsaid küünitava kaasava eelarve maht tikub aasta-aastalt üha lustakamalt paisuma, ent kuivõrd tähendab see lihtrahva tegelikku kaasamist ja mil määral küünilist asendustegevust?

2013. aastal käima läinud iga-aastasel otsedemokraatia pidupäeval jaotasime esmalt 140 000 eurot, mis tänaseks on kümne tuhande võrra kasvanud. Aastal 2019 läheb aga linnavolikogu värske otsuse kohaselt loosi juba koguni 200 000 eurot (ühele ideele maksimaalselt pool sellest), mis on mõnegi kriitiku kulmu kortsutama pannud.

Euroopa julgus

“Põhjenduseks on toodud, et kui seda summat suurendada, siis saab rohkem lennukaid ideid realiseerida. Miks seda nii vähe suurendada?” ironiseeris näiteks IRL-i kohalik ninamees Peeter Laurson. “Võiks ju miljonini tõsta, siis saavad veel suuremad ja lennukamad ideed realiseeritud.”

Tõsisemas toonis märkis EKRE fraktsiooni juhtiv Indrek Särg ära, et ettepanekuid on konkursile laekunud suurejoonelisemaidki, 400 000 – 450 000 euroni küündivaid. Keskerakondlasest abilinnapea Monica Rand kinnitas sealjuures, et tegu on kompromissiga, kuid kui 2019. aasta eelarve reaalselt arutlusele tuleb, võib kaaluda ka priskemaid summasid. Kinnitas ju ka Kadri Leetmaa (SDE), et mõnelgi pool Euroopas on läinud protsendid põhieelarvest “üsna julgelt suureks”.

Sotside tõusev täht Gea Kangilaski pidas omalt poolt sobimatuks olukorda, kus summat igal aastal muudkui ühekordsete otsustega tõstetakse. Selle asemel võiks tema hinnangul tõusu ette näha pikemas perspektiivis. “Kaasava eelarve vastuvõtmise esialgne mõte oli muuta eelarve üha kaasavamaks,” tõdes Kangilaski. “Mis muu saaks olla kaasavam kui kaasava eelarve osa suurenemine, mitte selle nii-öelda üksikute projektidena välja jagamine?”

Asjale õige nimi

Laurson IRL-ist aga leidis, et eelarve jagamine kaasavaks ja “mittekaasavaks” ei kõlba üldse kuhugi. “Et ainult 200 000 võimalik kaasamiseks, mind näiteks isiklikult ei rahulda. Kuidas jäävad kõrvale sellised asjad nagu lasteaiaõpetajate palgad?” päris ta. “Me peaksime ikka kogu eelarvet vaatama ühtemoodi ja linnarahvas peab olema kaasatud täielikult.”

Linnavolikogu esimees Aadu Must (KE) meenutas siiski, et kogu volinike vastutus selles seisnebki, et suuta üles leida oma valijate ettepanekud ja neid rakendada. “Kui me sellega hakkama ei sa, siis me peame andma kogu eelarve kaasavaks eelarveks,” ütles ta.

Rahanduskomisjoni reformierakondlasest esimees Veljo Ipits lohutas, et protsessi käigus välja koorunud head ideed võivad eelarvesse pääseda nii või teisiti. “Meil on võimalik järgmise aasta eelarves neid arvestada märksa suuremas mahus kui kaasavas eelarves,” sõnas ta.

Valimisliidu Tartu Heaks esinumber Jüri-Ott Salm võttis teema kokku tõdemusega, et vähem kui protsendi ulatuses linnaeelarve hääletusele panekut kaasavaks eelarveks ristida tähendab igatpidi liialdamist. “Pigem ikkagi peaks selle nimetama, nagu see on: kodanike algatatud projektide konkurss, mille rahastus tuleb linnaeelarvest,” rõhutas ta. “Kaasava eelarveni on kõvasti arenguruumi.”

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 28/02/2018 18:58:40



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.4226930141449