Naised langevad IT ees kui loogu

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Kelian Kaio juhendab mobiiliäppe nokitsema. Sten Sang

Isegi vabal päeval käib Taaralinnas hoogne koodikirjutamine ja veebilehe nokitsemine. Üldlevinud töökeelust hoolimata kasvab just meie digitüdrukutest IT-õdedele üha väärilisem järelkasv.

Äpiettevõtte Fortumo ruumidesse on MTÜ Kogukond Tech Sistersi koolituspäevale kogunenud 26 põhikooli- ja gümnaasiumineiut Tartust ja lähiümbruse valdadest. Diginaised sõitsid pealinnast kohale, et DigiGirlsi nime kandva õppepäeva raames noori neidiseid klaviatuuri klõbistamisega sõbraks teha. Eks niisama oska pea iga tänapäeva noor nuppe klõpsutada, kuid täna pannakse õpilased programmeerima ja mobiilsete rakendustega aju raksutama.

Mõtlematu klikk

Pipedrive`i tootejuhi Jaana Metsamaa tootejuhtimise töötoas avaneb võimalus kolme neiu ning juhendaja vahelist ajurünnakut takseerida. Metsamaa jätkab saagat rohelise nupu ümber: „Olin pool päeva töötanud rohelise äpinupu kõrval oleva kirjelduse kallal. Tagasisideks sain, et kuuest vajutajast ainult üks luges nupuklikiga kaasneva toimingu kirjeldust. Teised vaatasid lihtsalt „oo, roheline nupp” ja vajutasid sinna.”

Põlva kooli kaheksandikud kihistavad jutu peale ja kuulavad huvitunud ilmel edasi lugu kliendist, kes pidas mobiilirakenduse lõpptulemuseks tootejuhi esialgsest kritseldust. „Oo, nii lahe lihtne disain – selle ma võtangi! Tegelikult oli teele saadetud ainult ideekavand ja tootedisain pidi alles algama,” naerab Metsamaa. Tookord aga saigi kliendi soovil valitud esialgne lihtne kavand ja olulist täiustamist ei tehtud.

Oma karjäärivalikut põhjendab IT-guru sügava huviga asjade toimimise vastu. „Põhikooli lõpus tabas mind veendumus: lähen majandust õppima. Sel aastal lavakooli katseid ei toimunud, muidu oleksin sinna proovinud. ” Nüüd ongi daam Pipedrive’is ametis olnud juba kolm kuud ja enne seda viis aastat Fortumos toimetanud.

Hobulausuja uus tulek

Elukutsevaliku teemal võtab kärmelt sõnajärje üle Põlva kooli kaheksandik Merily Järveots. „Ma ei saa endale lubada, et töö kogu mu aja ära võtab. Kuidas ma niimoodi oma hobused hooletusse jätan? Loomaarstiks ka nagu ei taha, ei kannata loomade kannatusi näha. Psühholoogia huvitab väga... äkki siis hobusepsühholoogiks?” Grupp noogutab nõustuvalt.

Arvutitööd pelgab prille kandev õpilane silmadele langeva koormuse pärast. Veel tunneb ta muret kaitsealuste metsade raiumise teemal: lendorava kodukoht võetakse vägivaldselt käest ära. Taas kord noogutab grupp mõistvalt.

Metsasõbra kõrval istub samuti Põlvast tulev Evely Ostrov ja vaidleb tuliselt vastu töötoa läbiviija mõttele ühendada töö ja hobi. „Kohe kindlasti ei taha. Need asjad peavad lahus olema. Ise tegelen orienteerumisega ja tahan seda lõpuni oma hobina hoida – ei ole plaanis rajameistriks ega korraldajaks minna.”

Kure püsikliendid

Töötubade vahele mahub tutvustav tiir Fortumo tööruumides, mis ultramoodsa puitlaudisega üle löödud. Juba sisenedes roogime jalanõud garderoobinurka ja paterdame sokkide väel kontori pehmel vaipkattel mööda eri korruseid ringi. Silman ühel tööruumi riiulil merikotka sahistamist: ekraanil mängib otseülekanne linnu pesapunumisest kõrgel puuladvas. Kevadine tuul mängleb kollase nokaga linnu kuklasulgedes.

Firma personalijuht Kätlin Lepp lisab, et 60-liikmelisel töötajaskonnal on kamba peale kokku 49 last. Seetõttu näeb kontoris tihti põnne ringi traavimas ja isegi lemmikloomad võetakse avasüli vastu. Väite tõestuseks peidab end külmiku kõrval maas veekauss. Puhkeruumi kaunistab suur loosiratas, mida keerutades sünnipäevalaps oma kingituse teada saab. Ajalehetoimetusse tagasi saabun juba isikliku loosirattaga, mis peatoimetaja ruumi seinale üles naelutada.

Mobiiliäpi töötuba veab IT-firma Mooncascade Androidi arendaja ja Tartu ülikooli tarkvaratehnika magistriõppur Kelian Kaio. „Valmiskujul näeb äpp välja selline, et saad lisada oma sõnastusega edasiviiva ülesande. Pakun esialgu välja selle: loen iga päev pool tundi. Ülesande täitmise korral tohid vajutada endale plussi, mille peale saad aina suurema virtuaalse maja. Miinuste kogunemise korral maja kaob ja lõpuks leiad end kõrbest,” kirjeldab Kaio dramaatilise mängu sisu.

Loogeline maagia

Seepeale eemaldab ta rakenduse koodist paraja portsu ridu ning grupp asub neid omal käel taastama. Peagi kostub piigade suust: „Mul karjub käes! No nüüd on küll error! Miks ta mul mitte midagi ei tee?!” Kõik koodikarjumised ja error’id saavad hella nupuvajutusega minema silutud ning tasapisi nokitsevad õppurid valmis motivatsioonirakenduse.

Saame üheskoos targemaks: kui rakendusele midagi ei meeldi, siis ta hakkab „karjuma” ja tekst muutub punaseks. See viitab sisestatud käskluse veale ja nõuab parandamist. Veel õpime välja võluma loogelisi sulge ning neid mõistma, sest käskluse lõpetab just nimelt loogeline sulg. Kes seda siis ei tea?

Ohtrate vigadega paistab silma Luunja keskkooli õpilane Karmen Saar. „Tulin siia märkidest aru saama. Koolis saime infotehnoloogia tunde viiendas ja kaheksandas klassis. Huvi ala vastu tuli isalt, kes oli IT-mees. Praeguseks on ta ameti vahetanud kaugsõiduautojuhi oma vastu. Tulevikus näen end kultuurikorraldaja või õhtujuhina ja sinna on arvuti tundmist väga juurde vaja.”

Sai mõõnast üle

Karmeni sõbranna Reena Seeba õpib Ülenurme gümnaasiumis ja lisab, et tema isa asutas programmeerijana suisa startup-ettevõtte. „Ema läks magistriõppesse infotehnoloogiat õppima. Eks vanemad olegi minu huvi suunanud, kuna tulevik on arvutite päralt.”

Kristjan Jaak Petersoni kooli kaheteistkümnendik Mari-Liis Truija on aasta varem DigiGirlsi üritusel juba osalenud. „Tookord toimus üritus ülikooli vastasmajas. Codeacademy veebilehelt olen juurde saanud teadmisi programmeerimiskeelte, HTML-i ja CSS-i kohta. Kindel soov on edasi IT-d õppima minna ja eksamitulemuste järgi vaata, kas lähen ülikooli või kutsehariduskeskusesse.” Ta nendib veel, et võttis keskkooli esimeses pooles õpinguid liiga kergekäeliselt ja lasi hinded veidi käest. Motivatsiooni naasmist tundis arvutihuviline 11. klassi keskel ja praeguseks on sihid paigas.

Mittetulundusühing Kogukond Tech Sisters korraldab kahe aasta jooksul tehnoloogiaettevõtetes kümme töötuba. Selle abil innustab tiim noori naisi õppima just digivaldkonna erialadel nii kutse- kui ka kõrgkoolides. Nõudlus koolitatud tööjõu järele on IT-firmades suur ning palgafond paneb ka kõige tuhmima silma särama.

Autor: Sten Sang, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 16/05/2018 21:59:27



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.2872850894928