Küsitlus

Kus vaatad jalgpalli MMi kõige meelsamini?

Revolutsioon sebradel toob uuele põlvkonnale õpitud abituse?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Ehk lõpetaks tehnoloogia sekkumine ka Vene ruleti lapsevankritega? Rasmus Rekand

Linna soov ülekäiguradadele sedavõrd palju nutti juurde kruvida, et need ka rumalaimad jalakäijad ohutult teisele poole teed aitaks, paneb kriitilisemad hääled paratamatult küsima: kas nii nõrgaks ongi Kalevite kange rahvas jäänud?

Pilootprojektina kerkivad sensorite-anduritega varustatud ning mõlemat osapoolt hoiatavad sebrad Tamme ja Forseliuse kooli juurde, sealse tagasiside põhjal aga veel kaheksasse liikluse tulipunkti. Uuenduste alla maetavast 410 000 eurost kannab poole küll EAS, ent ka ülejäänud poolt võib mõnegi arvamusliidri hinnangul sulaselgeks raiskamiseks pidada.

Raalita töövõimetu

IRL-i vastuoluline kohalik liider Peeter Laurson võrdles riiklikku abikätt laste ümbritsemisega sulgpatjadega, mis tekitab küsimuse, kas sel moel üles kasvanud teistes linnades üldse hakkama saavad. „Lapsed peavad harjuma sellega, et kuskil on oht, ja iga päev ikkagi ise analüüsima seda, kuidas käituda,“ leidis ta.

Reformi eestvedaja, reformierakondlasest abilinnapea Raimond Tamm aga tõdes, et inimkond sõltub tehnoloogiast juba niigi sel määral, et parata pole sinna midagi. „Ka linnavalitsuses on märgatud, et kui ühel päeval näiteks arvuti ei tööta, siis on inimene sisuliselt võimetu üldse midagi ette võtma, töö jääbki seisma,“ teadis kogenud raehärra rääkida.

Ultramoodsad sebrad võivad Tamme hinnangul ühelt poolt küll tõepoolest ka vana kooli radadel asjatuid ootuseid vilkuvale signaalile üles kütta, ent teisalt hoopis valvsust suurendada. „Isegi kui see rada ei peaks vilkuma, siis on ju tähelepanu igal juhul keskendatud,“ kinnitas ta. „Keegi ei võta inimeselt ära kohustust vaadata vasakule ja paremale ega autojuhilt kohustust inimesed üle lasta.“

Laurson on aga välja arvutanud, et kui viimne kui üks linna ülekäigurada sarnase lahendusega kaetud saaks, läheks see maksma üle 15 miljoni euro. „Kas Tartu on ikkagi täna sellises seisus, et me saaksime minna nii nutikat teed?“ päris ta poolretooriliselt. „Meil on väga palju turvalisuse tõstmise kohti mujalgi: palju on näiteks kohti, kus kõnniteid üldse pole.“

Litsentsile käpp peale

Tamm rahustas vastaseid siiski tõdemusega, et nutiprojekt ei tähenda veel, et selle pärast lõppeks kergliiklusteede ehitamine ja remontimine. „Loomulikult ei pea kõik ülekäigurajad, näiteks fooriga ristmikel, olema linnas nutikad,“ sõnas ta. „Olen ka sada protsenti kindel, et kui nüüd sellised ülekäigurajad välja töötatakse, siis nende hind ajas nõudluse kasvades pigem langeb.“

Tartu ülikooli raamatukogu direktor, sotsiaaldemokraat Martin Hallik leidis rahalise poole pealt, et kui Tartu teemas juba suunanäitajaks on, tasuks litsents protüübi loojalt Bercman Technologies välja osta. „Pidades silmas, kui palju sinna alla läheb raha, mida võiks näiteks kasutada Tamme kooli õhtuse vahetuse probleemide lahendamiseks, siis oleks sellel asjal mõistlik jume,“ täpsustas ta.

Tamm jäi veendumusele, et sel viisil ei leitaks partnerettevõtet iialgi. „On täiesti normaalne, et ettevõtja soovib ise oma toodangut arenda ja edaspidi seda toodet müüa,“ märkis ta. „See, et keegi teine hakkab tema toodet müüma, ei ole kindlasti teema.“

Laiemas plaanis taandub kogu küsimus Tamme väitel tehnoloogia üldisele võidukäigule: on ainult aja küsimus, millal sõidukid ise ülekäiguradadega suhtlema hakkavad ning ka see pole veel kaugeltki piiriks. „Autode püsimise võimalus sõltub sellest, kui ohutuks tehnoloogia nad muuta suudab,“ fantaseeris abimeer. „Et meil liiguvad rohkem kui tonnised kolakad pidevalt risti-rästi üksteisele vastu - usun, et järeltulevad põlved ühel hetkel ütlevad, et see ei ole normaalne.“

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 14/06/2018 12:09:59



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.30223703384399