Küsitlus

Kas Tähe tänavat peaks bussiliin läbima?

Tavaline Tartu pere on rahvusvahelise õpilasvahetuse heaks näiteks

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Saksi pere diivanile mahuvad mõnusasti kõik, sõltumata liigist või rahvusest. Vasakult koer Fenny, Agnes, Jane, Freda ja Lea. Foto: Rasmus Rekand

“Meie peres on Freda tänu Agnesele,” rääkis pereema Lea Saks, kelle peres Saksamaalt pärit 16-aastane Freda elab juba alates 20. augustist.

Just 10. klassis õppiv peretütar Agnes oli see, kes tahtis, et nende perre tuleks vahetusõpilane. “Mu tuttava peres eelmisel aastal elas vahetusõpilane ja mõtlesin, et võiks ju meie peres ka elada aastakese keegi teiselt maalt,” rääkis Agnes. Ka teistel pereliikmetel – õde Janel ja ema Leal polnud selle vastu midagi. Agnes ja Jane kolisid selleks puhuks isegi ühte tuppa, et Freda saaks omaette toas elada. Siis nad veel ei teadnud, et tuleb Freda, ei teatud isegi seda, kas tuleb tüdruk või poiss või kus riigis tulija elab.

Enne kui uus pereliige saabus, tuli läbida YFU poolt korraldatud koolitusi ja vestlusi, et oldaks aastaseks elumuutuseks valmis ning ka kodu vaadati enne üle. Sest saab ju sellest võõralt maalt saabunule uus kodu terveks aastaks.

Kuidas saabumine sujus?

“Eks algul oli ikka veidi raske,” tunnistavad kõik. See on ju ka loomulik. Freda ei osanud eesti keelt, ema ei saksa ega inglise keelt ja nii suheldigi esialgu kehakeele abil või tütarde vahendusel, kes said hea inglise keele praktika. Asjadele ilmusid aga peale eestikeelsed sildid: “Külmkapp”, “Laud”, “Peegel” jne.

Algul oli suur abi ka sõnaraamatust, kust vajalikke sõnu taga aeti. Nüüd läheb seda raamatut haruharva vaja. Kuus kuud pärast saabumist, veebruari lõpus, räägib Freda eesti keelt väga hästi. Vaid mõnede sõnalõppude osas vaatab küsivalt pereliikmetele otsa – kas ma ütlesin õigesti! “Õige,” noogutatakse enamasti vastuseks. “Freda hakkas väga kiiresti aru saama ja ka rääkima,” kiidavad pereliikmed. Juba oktoobri lõpus-novembri alguses sai ta enamikust räägitust aru. Mingil hetkel käis justkui klõpsatus ja sealt edasi muutus suhtlemine ladusaks.

Millised on Freda muljed Eestimaast ja oma praegusest koolist ning kodust? “Eesti on ilus maa, siin on väga palju loodust,” pole Freda kiitustega kitsi. “Eestimaa kohal lennates, enne maandumist, nägin palju metsa ning mõned üksikud majad – siis mõtlesin küll et appi, kas ma tõesti pean metsas elama,” naerab Freda. Tartu viiekorruselise paneelmaja viimasel korrusel on elu metsast kaugel. Metsas on siiski käidud, seenel ja looduse ilu nautimas.
Tegelikult oli Eesti Fredal teine valik, esimene oli Aafrikas asuv Ghana, kuid sinna ta ei saanud ja nii ta tuligi Eestisse.

“Tegelikult pole Eesti üldsegi populaarne valik vahetusõpilaste jaoks,” teab Freda. Popimad kohad on näiteks Ameerika Ühendriigid ja Kanada, kuid Freda otsustas eksootilisema Eestimaa kasuks. Maast teadis ta enne vaid seda, et see asub Euroopas ja et seal süüakse välismaalastele palju nalja põhjustavat verivorsti. Freda pole seda siiani söönud – ka jõulude ajal mitte, sest see naljaka nimega rahvusroog ei kuulu perekond Saksa lemmiktoitude nimistusse.

Pealegi eelistab Freda süüa rohkem taimset toitu. Freda lemmiksöökide hulka kuulub kindlasti aga isevalmistatud leib, mida ema Lea küpsetab igal nädalal. Freda lubas juuretise Saksamaale koju kaasa võtta, et seal leivategu jätkata.

Eesti õpilased õpivad rohkem

Freda käib Karlova gümnaasiumi 10. klassis humanitaarsuunal. Kuna eelmisel aastal käis sealsamas koolis Agnes – enne kui tegi valiku Nõo reaalgümnaasiumi kasuks, siis on paljud Freda klassikaaslased Agnese tuttavad. See kergendas klassi sissesulamist.

“Siin koolis on väga raske,” leiab Feda. ”Ma arvan, et Eesti õpilased õpivad rohkem kui Saksamaal õpitakse.” Õnneks pole vahetusõpilase ülesanne mitte häid hindeid saada ja seetõttu võõras kultuuris võõra keelega nahast välja pugeda, vaid õppida tundma kohalikku keelt ja kultuuri ning viia end uue kodumaa eluga kurssi nii palju kui võimalik. Järgmisel aastal kodumaal olles tuleb neil jätkata sealt, kust õpingud pooleli jäid. Mõni üksik on siiski suutnud ka võõral maal õppeaasta edukalt läbida, kuid siis peaks keel juba enne veidi suus olema.

Mis muutub peres vahetusõpilase saabudes?

“Enne kui Freda tuli, pidime kirja panema pere reeglid,” räägivad ema ja tütred. “See oli raske, sest mõtlesime, et meie peres ju mingeid reegleid pole. Ainus, mis kohe pähe tuli oli see, et esimesena koju saabunu peab koeraga jalutamas käima.”

Kui mõtlema hakati, tuli reegleid juurde. Näiteks et vannitoauks peab pärast vanniskäiku lahti jääma ja WC uks peab korralikult kinni saama, et koer ei pääseks sinna sigadusi tegema ning et igaüks peseb oma sööginõud ära jne. Elementaarsed kokkulepitud tegevused, mida leidub igas kodus, tuli paberile panna. Neid kogunes paras ports.

“Freda tõi meie ellu positiivsust ja teistsuguse keelekasutuse,” leiab ema Lea. Hakati rohkem kontrollima sõnu, mida välja öeldi ning kasutama lihtsamaid väljendeid. Agnes: “Algul oli nii raske rääkida koduses keeles aeglaselt, aga harjusime.” Tüdrukud rääkisid alguses omavahel inglise keeles – nii oli see ka eesti tüdrukutele keelepraktika.

Vahetusõpilase saabumine on muutnud elu huvitavamaks – lisaks kodusele melule on YFU korraldanud laagreid ja väljasõite ning mitmeid õppepäevi.

Mida arvab Freda? “See on väga lahe pere ning ma olen õnnelik, et ma siin olen.”

“Eestlased võiksid julgemini võtta enda perre välisõpilasi,” julgustab Lea. “See on väga meeldiv kogemus ning ei maksa peljata et keelt ei oska või et kõikvõimalikke probleeme võib tekkida. YFU on väga hästi korraldanud nii perede ettevalmistamise kui hilisema tugisüsteemi, nii et kui on vaja, siis saab alati abi. Ka siis, kui laps tõesti ei sobi perega kokku või tekib aasta keskel mingi ootamatus, saab YFU-st abi ja tuge.”

Õnneks on perekond Saksal vahetuslapsega vedanud ning nad sobivad omavahel hästi. Suvel aga plaanitakse Saksamaale minekut – Freda pere kutsus neid endale külla.


Mis on YFU?

Diina Tuulik, sissetulevate õpilaste programmispetsialist: ”YFU Eesti sai alguse 1992. aastal, mil suure südamega inimesed otsustasid ülemaailmselt juba tuntud õpilasvahetuse programmi ka siin käima panna. YFU peamised eesmärgid, milleks organisatsioon algselt ellu kutsuti, on jäänud püsima – meie programm on hariduslik ning teise kultuuri vahetul kogemisel on oluline roll, kas siis vahetusõpilaseks olemise kaudu või vahetuspereks olles.”

Annely Luikmel, YFU Eesti nõukogu esimees: ”YFU Eesti fookus on aastate jooksul kindlasti muutunud. Kui veel ca 5 aasta eest pidasime olulisimaks kasvu väljaminevate õpilaste numbrites, siis viimastel aastatel oleme pidanud tähtsaks kvaliteeti – nii meie programmide taset tõstes kui ka tihendades ”sõela” õpilasi vahetusaastale saates. Viimast ikka selleks, et noortel, kes välisriiki õppima lähevad, oleks parem ettevalmistus, et aasta jooksul oleks vähem probleeme ning perevahetusi. Kuna YFU vahetusõpilased on alati ka oma riigi saadikud, siis jääb ka parem kuvand Eestist tervikuna.“

Kuidas on eestlaste suhtumine õpilasvahetusse muutunud?

Annely Luikmel: ”Kahtlemata on YFU tuntuse kasvuga kaasnenud suurenenud huvi minna vahetusaastale, aga ka näiteks valmisolek võtta vahetusõpilane oma perre elama – eestlased on üha altimad oma koduuksi avama kultuurivahetuskogemusele. Kuigi viimaste aastate majanduslik olukord ei ole olnud soosiv, on meil vastuvõtvate perede arv oluliselt kasvanud. Ilmselt on hakatud aduma, et see kogemus annab palju rohkem positiivset energiat, kultuurivahetuse kogemust, kui see majanduslikult vastu nõuab.”

 

Kuidas leiate sobivaid peresid?

Diina Tuulik: ”Perede leidmine on olnud meile alati väljakutse – on olnud aastaid, kus oleme pidanud kõvasti pingutama, kuid helgematel aegadel leiavad pered meid ka ise üles. Peresid valime hoolikalt – see tähendab ka YFU-poolset perekülastust enne lõpliku otsuse tegemist. On tulnud ette peresid, kes erinevatel põhjustel meie programmi ei sobi lähtudes rahvusvahelistest reeglitest – näiteks kooliajal peaks vahetusõpilane elama koos perelastega internaadis või eeldab pere, et kui me võtame vahetusõpilase, siis meie laps saab tasuta ise minna. Selline aga ei ole YFU süsteem.”

Kas on olnud ka juhuseid, kus vahetusõpilasele ei sobi see pere, kelle juurde ta elama asub, või vastupidi – on tahtnud pikemaks jääda?

Diina Tuulik: “Selliseid asju tuleb igal aastal ette. Siia saabuvaid õpilasi me tunneme ju ainult ankeetide kaudu ning ikka võib juhtuda, et paberite järgi tehtud paigutus ei pruugi siiski päris elus sobida – nimetame seda keemia mitte tekkimiseks. YFU korraldab sellisel juhul perevahetuse – st et leitakse õpilasele uus pere. Pikemaks YFU programmiga jääda ei saa – kui pere on nõus, siis võib laps pärisvanemate vastutusel jääda kauemaks, kuid programm on lõppenud ning YFU enam selle õpilase eest vastutust ei kanna.”

Millega peab arvestama pere, keda te ootate oma programmi osalema?

Diina Tuulik: “Pereks saamise peamine eeldus on tahe meie programmis osaleda – avatus uuele ning soe süda uue pereliikme vastu võtmiseks. Meie programm kestab üldjuhul 11 kuud ning selle aja jooksul on nii peredele kui õpilastele erinevaid üritusi, kus osalemine on peredele mõnel juhul kohustuslik (nagu perede koolituse läbimine) ning teistel juhtudel rangelt soovituslik – ehk siis kokkusaamised teiste peredega, kus jagatakse oma muljeid ja kogemusi. Sellised kokkusaamised on kindlasti toeks aasta vältel. YFU peredele programmis osalemise eest raha ei maksa – pereks olemine on vabatahtlik tegevus.”

Kuidas on jäänud rahule eestlastest vahetusõpilased?

Monika Sutrop, väljaminevate õpilaste programmispetsialist: “YFU Eestiga on vahetusaastal käinud juba pea 1000 õpilast – palju erinevaid kogemusi, mälestusi, kultuure, perekondi. Suurem osa kogemusi on positiivsed – suurepärased vahetusaastad, tore pereelu, hakatakse rääkima uusi keeli, tutvutakse uute ja erinevate kommete ja traditsioonidega – maailm muutub suuremaks, laiemaks, põnevamaks. Üle 90% õpilastest jäävad rahule oma vahetusaastaga. Muidugi on nende pea tuhande õpilase seas ka neid, kes oma kogemust positiivseks ei hinda. See oleneb palju sellest, milliste ootustega vahetusaastale minnakse. Kui ootused on reaalsusest väga teistsugused, siis võib kergesti ka pettuda – ei ole päriselu tihti nagu Ameerika filmidest nähtu.“

Autor: Kaie Päike, kaie@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 03/03/2011 14:29:07



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.36904501914978