Küsitlus

Kas sa Tiigi Riinat tead?

Vastandumine murdis EKRE fraktsioonist kristliku tiiva

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Üleriigiliste poliitmängude varjus on rahvuskonservatiivid Tartus märkamatult kaotanud 17% häälejõust ning meie volikogu saanud üle kümne aasta oma „aknaaluse“.

Suurema avaliku ažiotaažita astus 2016. aastast saadik EKRE ridu tugevdanud ning 2017. aastal ka nende ridades tugevuselt viiendana 146 häälega linnavolikokku pääsenud Kaja Tarto vahetult enne riigikogu valimisi nii erakonnast kui fraktsioonist lihtsalt välja. Sellega kahaneb väikseima fraktsiooni liikmete arv kuuelt minimaalse nõutava viieni – ehk kui keegi peaks veel alt ära hüppama, kaotab fraktsioon Reformierakonna (20), sotsiaaldemokraatide (8) ja Keskerakonnaga (7) võrdväärse seisuse.

Kinnistunud retoorika

Tarto otsustas enda sõnul erakonnast lahkuda paljuski seetõttu, et ei suutnud enda identiteeti samastada erakonna üldise retoorikaga. „Esialgu arvasin, et see käib erakonna kasvuraskustega kaasas, kuid tuli korduvalt tõdeda, et see oli ka juhtkonna poolt teadlikult valitud suund,“ tõdes viimastel nädalatel peamiselt hoopis kliimateemadel sõna võtnud, muu hulgas näiteks Elurikkuse Erakonna eestvedaja mõtteid jaganud saadik. „Ma ei kuulnud ka piisava selgusega sõnumit keskkonna teemadel ja kinnistunud retoorika pani järjest enam kahtlema eesti rahva või rahvusluse teema adekvaatses käsitluses.“

Tarto lisas, et on, nagu paljud inimesed, väsinud vastandumisest ja vaenu õhutamisest ükskõik millise erakonna poolt. „Tähtis on sisuline töö, mitte see, kes ükskõik milliste vahenditega ilmtingimata valitsuses on,“ tõdes Tartus baseeruva kristliku Pereraadio toimetaja, keda varasemates käsitlustes ekslikult ka raadio juhtfiguuriks oleme nimetanud, mille eest siinkohal vabandust palume. „Hammas hamba vastu poliitika ei ole jätkusuutlik ja eriti silmakirjalikult mõjub see erakondade puhul, kes armastavad kristlikke väärtusi enda tõstmiseks esile tuua. Me elame pühakirja mõistes Uue, mitte Vana lepingu ajastul : "Võida kuri ära heaga!"“

Kristlasena tunneb Tarto pärast otsust jätkuvalt rahu südames, eriti vaadates seda, mis seoses valimistega ja koalitsiooni moodustamisega nii poliit-, kui ajakirjandusmaastikul on toimunud. „Loodan südamest, et kõik riigikogu erakonnad suudavad ühel hetkel oma tegemisi ausamalt ja konstruktiivsemalt hinnata ning poliitikas saab tulevikus määravaks omavahelistest avatud ja kultuursetest debattidest kooruv parim ühisosa, mitte üksteisele ärapanemine ja pime võimuvõitlus, sealhulgas ka koalitsiooni ja opositsiooni vahel,“ lisas ta luterliku kiriku peapiiskopi Urmas Viilma välja pakutud „koalitsioonirahu“ ideed rõhutades. „Tore, kui EKRE jääb lähipäevil antud lubaduse juurde muuta oma sõnumite edastamise stiili valitsuses – on ilmselgelt liiale mindud, tunnistatakse seda avalikult või mitte, ainult märtri rolli antud olukorras võttes endale au ei tee.“

Ei peta ootusi

Samas on Tarto jätkuvalt veendunud, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on mitmed teemad ühiskonnas õigustatult teravamasse fookusesse tõstnud, olgu selleks immigratsiooni küsimused või erinevate sotsiaalsete gruppide probleemid ja vastuolud. „Ma ei saa "rõõmustada" inimesi, kes loodavad, et teeksin ilmtingimata maha teisi poliitikuid – nii inimestena kui erakondadena on meil kõigil alati kuhugi poole areneda, nii koalitsioonis kui opositsioonis,“ rääkis ta. „Palun vabandust EKRE fraktsiooni liikmete ees, et ei osanud kõiki asjaolusid ette näha.“

Ometi jääb Tarto volikogus oma 146 valijat edasi esindama – vaatamata sellele, et püünele ei pääsenud ta isikumandaadiga, vaid ikka erakonna ridades. Siiani pole teda maha võetud ei linnavarade komisjoni aseesimehe ega revisjoni- ja majanduskomisjoni liikme kohalt; kohale vähemalt ühes komisjonis on õigus ka fraktsioonitutel. „Üldiselt olen kogenud, et töö on konstruktiivne ja sisuliselt ei muutu minu jaoks palju, ka EKRE fraktsioon saab viieliikmelisena jätkata,“ põhjendas ta. „Soovin endiselt koostööd teha ja osaleda aruteludes kõigi osapooltega.“

Üldise poliit- ja meediakultuuri rahunedes ei välista Tarto ka kellegagi liitumist, kuid jätab praegu kõik otsad lahti. Ametlikult teise fraktsiooni astuda ei luba ka linna põhimäärus, kuid ühiselt hääletada ei keela mõistagi miski. „Volikokku jäin edasi seetõttugi, et mitte petta valijate ootusi ja lootusi – inimesena olen ma ikka seesama Kaja Tarto, kas siis kuhugi erakonda kuuludes või mitte,“ leidis ta.

Jumal näeb

Loomulikult on ripakile jäänud hääl igati teretulnud nii reformi- ja keskerakondliku koalitsiooni kui opositsiooni ridades. „Reformierakonnaga on oodatud liituma kõik, kes meiega samu vaateid ning väärtusi jagavad,“ kinnitas oravafraktsiooni esimees Kristo Seli.

Isamaa esindaja Mihhail Lotman tõdes samuti, et Tarto personaalküsimust pole võitluskaaslastega veel arutatud, kuid opositsioonis tehakse koostööd ikka. Valimisliidu Tartu Eest omaaegne meerikandidaat Hannes Klaas aga soovitas Tartol mõelda, kuidas leida eelarvesse juurde tulusid, mis paneks meie linna jõulisemalt arenema. „Kui eelmise aasta tselluloositehase saaga haaras jõuliselt kaasa kogukonna ja ka paljud teadlased, siis arutelu Tartu majandamise tuleviku üle võiks samuti meid kõiki ideid õhku viskama panna,“ märkis ta.

Tarto lubaski, et püüab teha kõik selleks, et Tartu oleks eeskujuks nii teistele omavalitsustele Eestis kui riigikogulegi, ent miks ka mitte kogu maailmale. „Usun ja tegutsen siiralt selle nimel, et Tartu oma potentsiaaliga saab Euroopa kultuuripealinnaks 2024. aastal kõige paremas tähenduses,“ lausus ta. „Usun sellesse, et Jumal näeb ja tasub ka salajas tehtud head.“

 

Gennadi Suhhovi jälgedes

Kuna fraktsiooni moodustamiseks läheb vaja viit volinikku, valimiskünnis lubab raekotta aga ka väiksemaid koosseise, on alates 1999. aastast alati volikogus olnud ka fraktsioonituid saadikuid. Praegugi jagavad seda saatust kaheksa Isamaa ning valimisliitude Tartu Heaks ja Tartu Eest esindajat.

Riigikogu kombel „aknaaluseks“ sattumine ehk fraktsioonist lahkumine, ent volikokku edasi jäämine on aga Tartus ülimalt haruldane. Viimati sai sellega hakkama 2007. aastal Keskerakonnaga raksu läinud 9. mai tähistamise eestvedaja ja hilisem Vasakpartei liige Gennadi Suhhov, kes fraktsioonist välja arvati. Sel sajandil on sama saatust jaganud veel Tõnu Kauba ja Priit Tannik Keskerakonnast, Berk Vaher Res Publicast ja Viktor Korrovits Isamaaliidust.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 21/03/2019 09:09:02



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.35843992233276