Küsitlus

Kas ligipääsu Emajõe kallasrajale tuleks parandada?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Juba harjumuspäraselt domineerib seekordsete kaasava eelarve ideede seas kehakultuur, ent üha valjemalt võtab maad keskkonnahoid. Hääletada saavad vähemalt 14-aastased registrijärgsed tartlased tänasest 9. oktoobrini ööpäev läbi portaalis Volis.ee või raekoja infokeskuses kell 10-18.

1. Anneka Vabala

„Soovime luua Anne tänava alguse ja Uue tänava piirkonda praegusele Anne noortekeskuse hoovialale nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele liikumiseks ja õues vaba aja veetmiseks sobiliku ala, mis asuks lühikese jalutuskäigu kaugusel kodust,“ kinnitas idee autor Annika Eller. „Koolinoortel võiks seal olla väike palliplats, ronimisvõimalused, lauatennis ja välijõusaal.“

2. Taldrikugolf igasse linnaossa

„Praegu on Tartus ainult üks park, mis on hooajal ülerahvastatud,“ kurtsid Andres Viitkar ja Remi Punak. „Olukorra leevendamiseks ja kasutajate hajutamiseks teeme ettepaneku erinevatesse linnaosadesse paigaldada harjutuskorve ja rajada alternatiivne park.“

3. Eeskujulikud rattateed 

„Rattateed peavad olema korralikult tähistatud ja võimaluse korral ka füüsiliselt sõiduteest eraldatud. Tartus on piisavalt laiu sõiduteid, kuhu saab maha märkida rattarajad. Väga oluline on ka ohutute ning kõigile arusaadavate ristmike loomine,“ leidsid Andres Nöps ja Mona Seppern.

4. Emajõe vabaujula nüüdisajastamine

„Eesmärk on rajada laululavapoolsele kaldale esinduslik rand, kus oleksid korralik tualett, pesemisvõimalused, korralikud riietuskabiinid, turvaline asjade hoiustamise koht,“ lausus Marti Viilu. „Renoveerida tuleks olemasolevad spordiväljakud ja uuendada vaba aja sisustamise võimalusi nii piknikulaudade, kiikede kui ka treeningmasinatega.“

5. Härma kooli innovaatiline spordiplats

„Uuel spordiplatsil on võimalik joosta kvaliteetsel rajal ning kohe näha tablool tulemust. Hüpata kaugust ja näha kohe tulemust ning võrrelda seda näiteks aastatagusega. Siin on võimalus harjutada oma viskeliigutust, nähes pärast viset või heidet ka iga kord tulemust,“ unistas Eda Lemberg.

6. Ihaste spordipargi väljaehitamine

„E. Wiiralti tänaval asuvas Ihaste spordipargis vajavad erinevad liikumis-, rannamängu- ja piknikualad väljaehitamist või korrastamist,“ sõnas Kristjan Karis. „Projekti realiseerumisel tekib linna omanäoline looduskeskne liikumis- ja vaba aja veetmise ala, mis täiendab ümbritsevaid liikumisradasid ja Tartu tammiku piirkonda.“

7. Ilmatsalu keskuse liikumisala

„Liikumisala mitmekesistab sportimisvõimalusi, on nii lihastreeningu kui ka sotsiaalsete oskuste arendamise kohaks. Alal on pallimängude väljakud ja erinevate elementidega liikumisväljak,“ kirjeldasid Ingrid Sukamägi ja Jaanika Palm. „Praegusel palliplatsil on 30 aastat vanad korvpallipostid ja ebatasane asfalt.“

8. Korras piirded – ilusam Tartu

„Tartu üks unustatud elemente on kaitsepiirete väljanägemine. Sõites üle sildade või jalutades Emajõe ääres ning parkides, võib näha paljusid piirdeid, mis vajavad värvimist. Nende värvkate on väga vana ja seda tuleb uuendada,“ arvas Mohsen Shourgashti.

9. Kuradisilla renoveerimine

„Kahjuks on aeg teinud oma töö ning Kuradisilla kaunis pale on murenenud, jättes sellest räämas ning ohtliku mulje. Sillaots on nihkunud, silla katteplaadid ja rinnatis lagunenud, vana puit ja glasuuritud plaadid purunemas,“ tõdes Karin Rae. „Sel sügisel remonditi Inglisilda, seega oleks parim aeg teha korda ka selle paariline Kuradisild.“

10. „Lehmaradade“ asemele mugavad liikumisteed

„Meie ettepanek on investeerida kaasava eelarve vahendeid avaliku ruumi korrastamisse just sellistes kohtades, kus väikeste kuludega muudetakse jalutamine ja rattaga sõitmine tartlastele mugavamaks. „Eraomanikud peaksid arvestama vähemalt 20 protsendi suuruse omaosalusega eramaal tehtavate tööde maksumusest,“ pakkusid Taavi Vaikjärv ja Veiko Sepp.

11. Liikumispargi rajamine Kivilinna kooli õuealale 

Pargi rajamisel võetakse arvesse nii väikeste kui suurte tartlaste liikumisvajadusi: kavas on paigaldada mõnus ronimis- ja turnimisala pisematele, renoveerida korv- ja võrkpalliväljakud, paigaldada välitrenažööre ja luua väike taldrikugolfi õpperada. Pargi rajamisel on lubanud kaasa lüüa nii kohalikud elanikud kui ka kooli lapsevanemad,“ lubasid Kivilinna kooli esindajad.

12. Lillemüüjatele ilusad müügipaviljonid

„Lillemüüjad Küüni tänaval on juba aastakümneid olnud Tartu kevadekuulutajateks, rõõmustades oma aia- ja põllulillede valikuga paljude tartlaste südameid,“ teatas Lisette Ervand. „Samas ei ole lillemüüjate müügikohad piisavalt väärikad ja ei sobitu kesklinna järjest uuenevasse keskkonda.“

13. Vanamaterjali varjupaiga avamine Aleksandri tänaval

„Avame Aleksandri 41 õppemaja loodussäästlike ja traditsiooniliste ehitusviiside tutvustamiseks ning töövõtete harjutamiseks. Sinna juurde kuulub ka vanamaterjali varjupaik väärtuslike ehitusdetailide taaskasutamiseks,“ kinnitas MTÜ Säästva Renoveerimise Infokeskuse Tartu ühendus.

14. Maailma suurim fotogalerii Annelinna majade otsaseintel

„Kuna Tartu võidab järjest rohkem rahvusvahelist tähelepanu tänavakunstilinnana, siis linna visiitkaardiks sobiks imehästi maailma suurim välifotogalerii Annelinna kortermajade seintel,“ arvas Mihkel Joala. „Annelinna kergliiklustee kiirel on 16 hiigelsuurt tuhmi otsaseina, mis on justkui lõuenditeks loodud.“

15. Musumäe korrastamine Toomemäel

„Toomemäge võiks teha atraktiivsemaks, et rohkem inimesi sooviks sinna minna ja ka turistidel oleks, mida vaadata. Paraku Musumägi ja selle juures olev sillake lagunevad ning vajavad hädasti korrastamist,“ kurvastas Silja.

16. Mäe tänava trepi korrastamine

„Mäe ja Jaama tänava piirkond muutub iga aastaga üha kaunimaks. Mäe tänavat kasutatakse Roosi tänava kõrval sageli Eesti Rahva Muuseumisse jalutamiseks, kuid üha enam hakkab silma riivama lagunev trepp Mäe ja Jaama ristumiskohas,“ selgitas Riho Tamm.

17. Pingid linnaruumi

„Ideeks on paigaldada mugavaid seljatugedega pinke erinevatesse piirkondadesse, sealhulgas kõnniteede äärde – kohtadesse, kus linlased tunnevad neist suurt puudust,“ täpsustas Sirle Salmistu. „Nõnda võiks pinkidega ääristada näiteks Puiestee, Näituse, Puusepa, Turu ja Riia tänava ning Kalda tee kõnniteed.“

18. Saun Emajõe linnaujulas 

„Saun saab olema võimalikult ehe – puukütte, vihtlemise, jääaugu ja suure lavaga. Ehitis on väikse jalajäljega, et meie ihu ja hinge pesu ei tuleks looduse arvelt. Saun toimib kogukonna saunana, pakkudes ehtsat saunamõnu eraldi päevadel naistele, meestele, aga ka segasauna, taliujujate sauna,“ lubasid Kerttu Kuslap, Andrei Kulagin ja Jan Seepter.

19. Supilinna tiigi tervendamine

„Peaeesmärk on teha tiik korda nii, et see säiliks kahepaiksete elupaigana,“ kõneles Asko Tamme. „Selleks tuleb osa tiigist umbes meetri sügavuseni ära puhastada, kujundada Kauna tänava pikenduse ja jõeäärse allee poolsetel piiridel madala kaldega kallas, kus vesi varakult soojeneb ja kahepaiksetele sobib.“

20. Katoliku kooli Tähtpere Aed

„Tänane plats on liiga kinni kasvanud ja muutub vihmaga poriseks. Uus aed paneb liikuma nii tulevased professorid katoliku koolist kui ka linlased nn professorite linnajaost ja kaugemaltki,“ märkis kooli vanematekogu.

21. Tõstetud ristmikud Karlovas

„Hoolimata sellest, et Karlovas kehtib 30 km kiirusepiirang, ületavad paljud autojuhid regulaarselt Tähe tänaval kiirust,“ põhjendas Aleksandr Heifets. „Tähe tänav on Karlova jalakäijate liikluse peamine telg ning arvestades kohalike elanike liikumisharjumisi ning piirkonna koole ja lasteaedu, on oluline, et tänav oleks võimalikult jalakäijasõbralik ja ohutu.“

22. Uue tänava spordiväljak

„Aleksander Puškini kooli suurimaks murelapseks on, et õpilastel puuduvad mugavad võimalused värskes õhus sportimiseks. Praegu on see muruplats sihtotstarbeta kasutuses, enamasti koertega jalutamiseks ja on seetõttu viimasel ajal muutunud väga räpaseks paigaks,“ tõdes kooli hoolekogu.

23. Vaade rikastab – 100+ peeglit

Paigaldame rohkelt peegleid linnapilti, et mornid, väsinud, räsitud, kössis, tujutud inimesed muutuksid rõõmsateks, et vaade avarduks, et inimesed näeksid rohkem ka ennast – kõrvalt, eest ja tagant, et inimesed naerataksid enam, et inimesed tunnetaksid – pahatihti on paha tuju peidus fassaadis,“ visandas Ain.

24. Ülejõe puhkepark

Eesmärk on luua Ülejõe ning Raadi-Kruusamäe linnaosa piirile, vana sõjaväeosa territooriumile puhkepark, mis pakuks tegevusi igas vanuses inimestele,“ täpsustas Jaan Zadin. „Puhkepargis oleksid sportimis- ning vaba aja veetmise võimalused ja mänguväljak, mis esimesena Tartus arvestaks ka liikumispuudega lastega ning looks selles vallas positiivse eeskuju.“

25. Tuhat uut puud ja põõsast

„Puude rohkus meie linnapildis on oluline paljudele tartlastele ja ka väliskülalised mainivad seda väga sageli Tartust tunnustavalt rääkides. Rohelus on osa akadeemilise Tartu identiteedist. Looduslähedase miljöö säilimisse tuleb regulaarselt panustada, muidu võib see kaduda,“ ütles Mihkel Kraav.

Autor: Tartu Ekspress, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 03/10/2019 09:26:19



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.15748500823975