Küsitlus

Kas sõiduõpetaja naljad on sind solvanud?

Ahhaa-efekt nagu ei kunagi varem

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Peatselt avatavas Ahhaa teaduskeskuses on koha leidnud nii Guinnessi rekordi vääriline tähemasin kui ka kümned füüsikareegleid proovile panevaid seadmed. Fotod: Oliver Kund

Kui oled end värskes Ahhaa teaduskeskuses sõrmejälje vastu sisse lunastanud, tunned peagi, kuidas sõrmeotsad kibedasti sügelema hakkavad. Jah, just nimelt – himust kõike siin toimuvat omal käel ja kohemaid järele proovida.

Kõnnin Ahhaa keskuse majesteetlike kuplite all. Siin-seal sagivad ringi insenerid ja leiutajad, drellid käes, et installeerida kuhugi veel mõni seade, mis sealt parasjagu puudu on. Keset ruumi paisub ja kahaneb omasoodu hiiglaslik sfäär, keskendunud, nagu teeks eelsoojendust. Prõksuga lükkab kollane tibu inkubaatoris oma pea läbi munakoore. Ühtäkki tõuseb maapõuest üles lift ja välja astub mees sellise näoga nagu läheks lõunale. Hiljem kuulen, et ta tegeleb võimalusega sõita Maa tuumani.

Kümme aastat minu vanusest on kuhugi kadunud. Vaatan kahtlustava pilguga ringi, kas see kaval nüke võib olla mõne salapärase masina töö. Õnneks pole mul konkurente. Haaran ohjad ja asun nuppe vajutama.

Masinatest loomadeni

Ahhaa teaduskeskuse suurim püsiekspositsioonide saal on peaaegu valmis. Käed saab külge panna joonistusmasinale, kus kolme hiiglaslikku pliiatsit suunates saad ekraanile luua erinevaid värvimustreid. Valmis pildi võid saata otse vanaema e-postile või printida välja kohapeal.

Mõned meetrid eemal maapõue liikuv lift manab sõitja silme ette 3D efektis kõik sügavikus leiduva alates maa-alustest parklatest ja kanalisatsioonist kuni tulise magmani välja.

Lae all pesitsev Hobermani sfäär on võimas vaatepilt, sest võib soovi korral kiiresti paisuda kuni 5,7 meetriseks. Sealsamas saab end tõmmata Heege torni 7 meetri kõrgusel asuvasse tippu ja sealt taas alla langeda. Kogu avar saal on ääristatud laborite ja keerlevate labürintidega.

Kahe korruse vahel ripub turvavõrgu kohal köisjalgratas. Selleks, et igaüks ilma tsirkusekoolituseta köie peal sõita suudaks, annab oma tagasihoidliku panuse ratta külge kinnitatud 200-kilone raskus.

Kõrvalasuvas saalis on aga koha sisse võtnud elusolendid. Pea 360-kraadise raadiusega akvaarium pakub võimalust kalade elumaailma sisse minna. Läheduses ehitavad oma linnasid sipelgakoloonia loendamatud tegelased. Keldris, päevavalguse eest peidus on suurte silmadega ja kohevate sabadega suhkruoravad, keda tulevikus saab uudistama minna öine külastaja. Saalis aga suliseb veeveski, kus füüsikaseadused vee, õhu ja laserite abil proovile pannakse. Amesi ruumis võib kogeda, kuidas kahemeetrisestki mehehakatisest liliput saab.

Guinessi rekordiga pärjatud tähemasin

Ahhaa keskuse tõeliseks täheks on kahtlemata katuse all asuv planetaarium. Tee ümmargusse pimedasse munasse on omaette maastik, otsekui kõnniks Kuul. Uksest sisse astudes avaneb vaataja ees täissfääriline planetaarium, kus mitte miski ei tundu toimivat nii, nagu tavalises ruumis. Kuni 20 inimest saab ümmarguse ruumi keskel korraga kogeda, nagu nad asuksid kosmoses. Võimsa 3D efekti loob maailma kõige täherikkamana Guinessi rekordite raamatusse kantud ja Jaapani leiutaja Takayuki Ohira loodud projektor Megastar, mis suudab seinal nähtavaks teha miljonid tähed ja näidata meie koduplaneeti sadade tuhandete kilomeetrite kauguselt.

Tagasi Maa peale tulles saab Loopie masinas kaaluta olekut testida, vaadata, kuidas Newtoni õunapuult õunad kukuvad või jalutada peegellabürindis. Omaette ruumid on teadusteatril ja kohvikul. Selleks, et külastajad saaksid tüki teadust ka koju kaasa viia, on Ahhaas avatud teaduspood, kust pole patt näiteks vulkaan kaasa osta.

Enda järel ust sulgedes tekib ähmane paralleel, nagu oleksin kioskis plombiirijäätise järjekorras esimene olnud. Nii see ka on, sest linlastele avaneb värske teaduskeskus alles eeloleval laupäeval kell 21. Ja siis juba kolm teadust täis ööpäeva järjest.

 

Ahhaa keskus

Üldpind 13 000 ruutmeetrit, sellest siseruumides 10 000, olles sellega Baltikumi suurim teaduskeskus. Päevas oodatakse keskmiselt tuhandet külastajat, aastas ennustuste kohaselt 100 000. Peamised turud peale Eesti on veel Venemaa, Läti ja Soome. Kõigi eksponaatide läbikatsetamiseks kulub 3–5 tundi. Külastajate teenindamiseks on uude majja tööle võetud 20 uut giidi.

Piletihinnad:
täispilet 12 EUR
perepilet 26 EUR
õpilased, üliõpilased 9 EUR
grupipilet ettetellimisel 8 EUR
planetaariumietendus 2 EUR (keskusepileti olemasolul)
planetaariumietendus 4 EUR (ilma keskusepiletita)
Parkimistasu külastajale esimesed kolm tundi tasuta, mittekülastajale 2 eurot tunnis.

7. maist kella 21st kuni 10. maini on keskus külastajatele avatud 3 ööpäeva järjest. Samal ajal hoiab uksed lahti ja pakub sooduspileteid ka kõrvalasuv Aura veekeskus. Maja ees töötab Lätist pärit õhubatuut – aeroodium.

 

 

 

Tiiu Sild, Ahhaa keskuse juhataja:

 

Mida nimetaksite uue Ahhaa keskuse erilisemateks eksponaatideks ja miks?

Võib-olla kõige mõjusam ja uudsem Eestis on meie sfääriline planetaarium. Sinna on rajatud sellised võimalused, et tekib tunne, nagu maanduksid kosmoselaevaga kuhugi taevakehale. Minu enda jaoks kõige vapustavam on veel viibida selles saalis, kus on tegemist elusolenditega. Praegu just tulin vaatamast inkubaatorit, kus koorus järjekordne väike tibu – see ei jäta kunagi ükskõikseks, kui uus elu ilmale tuleb. See võiks ka meie külastajatele hästi palju tundelisi hetki pakkuda.

Milline on keskus numbrites väljendatuna?

Siin majas on üle 10 000 ruutmeetri pinda, sellest otseselt näitusesaalideks umbes 2000. Aga näitusepinnana töötavad ka fuajeed, rõdud, planetaarium. Rahvas ei pääse ainult keldrikorrusele, mis on meil täis ladusid. Tulevikus on plaanis teha keldrikorrusele ka pimekohvik.

Maja ehitushind oli täiesti keskmine ruutmeetri ehitushind. Kui tavaliselt arvestatakse nii, et 40 protsenti maja maksumusest peaks olema ekspositsiooni maksumus, siis meie puhul päris nii kõrgele ei ulatu. Aga võime päris uhked olla, et 40 miljonit krooni on meil olnud selleks, et need eksponaadid siia sisse ehitada. Ehitusele ja eksponaatidele kulus kokku 256 miljonit krooni. Aga see on alles algus – praegu näeme me põhiliselt sisseehitatud eksponaate, aga kohe on algamas tuline näitusteperiood.

Kuidas uue maja rajamise protsess keskuse töötajate jaoks kulges?

See on olnud tõesti väga huvitav aeg. Ahhaa keskuses ei tööta üldse palju inimesi, ainult 14. See, et saime 2009. aastal Lõunakeskuses avada püsinäituse rohkem kui aastaks, oli meile nagu treeninglaager, kus õppisime töötama seitse päeva nädalas lahti oleva näitusega. See oli väga suur muutus ajaloos, sest kuni kuni selle ajani me alati rentisime näituse 5–6 nädalaks ja vahepeal toimus projektitöö. Lõunakeskuses õppisime seda tööd tegema, see aeg kulus meile väga ära.

Mis Teid uue maja juures positiivselt üllatas?

Selles osas on mul tõesti oht muutuda lausa härdameelseks, sest meie koostöö ehitajaga oli ülivõrdes kirjeldatav. Ehitaja on olnud väga vastutulelik ja ei ole kohkunud tagasi, kui meil on mõne peaaegu valmis asja puhul tulnud mõte, et seda võiks ju palju paremini teha – siis on see maha lõhutud ja tehtud uuesti. Minu jaoks olid ka arhitektide poolt siia mõeldud kuppelsaalid vapustus, sest seda ma ei osanud alguses isegi tahta. Muidugi väga palju loodan ikkagi meie planetaariumilt, kus on hästi palju pead murtud selle üle, kuidas see asi teha eriliseks. Kuna maailmas tõesti sellist mudelit ei ole varem olnud, siis tuli kõik kohapeal välja mõelda. Olen rõõmus hästi paljude asjade üle.

Kuidas edasi, milline on järgmine siht?

See maja ei jää kindlasti pidama sellesse kohta, kus ta praegu ekspositsiooni mõttes on. Me hakkame tegema seda, mida oleme teinud varem erinevates kohtades – inimesi üllatama – nüüd siin. Ahhaa keskus ei saagi kunagi valmis, sest ta on mõeldud kogu aeg muutuv olema.

Autor: Oliver Kund, oliver@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 05/05/2011 12:31:21



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.39732098579407