Küsitlus

Kas sõiduõpetaja naljad on sind solvanud?

"Lumekuninganna" filmivõtted sundisid Helena Merzinit võtma jäävanne

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Helena Merzin-Tamm filmis "Lumekuninganna" Foto: www.fseitse.ee

Järgmisel nädalal jõuab kinodesse tuliuus Eesti mängufilm „Lumekuninganna“, kus mängib peaosas pikka aega Vanemuises töötanud näitleja Helena Merzin-Tamm.

Kuidas te selle rolli saite?
Enne filmivõtteid tehakse näitlejatele casting. Nii ka seekord. Mulle meeldis stsenaarium, see lummas, oli põnev ja intrigeeriv. Siin ei olnud midagi pikalt mõelda.

Filmi nimi viitab tuntud muinasjutule. On filmi ja loo vahel mingi seos?
Eks see film ongi tänapäeva "Lumekuninganna". Muinasjutt täiskasvanutele. Anderseni muinasjutt on nii mitmetahuline, pakkudes tõlgendusvõimalusi igas vanuses lugejale. Eks vaikimisi võrdlus tiksus peas. Võimalik, et filmi pealkiri teeb kinokülastaja peas sama triki, hakkame meenutama "Lumekuninganna" muinasjuttu.. On naine ja on poiss....

Kuuldavasti toimusid võtted üsna ekstreemsetes oludes. Millistes?
Pilt on muljetavaldav. See, et filmi tegemine toimus autentses külmas. Paljassaare külmhoonesse loodi jääst interjöör. Ma ei tea, kui palju tonne vett selleks kulus... Jääplokke toodi ka Männiku karjäärist. ... Kõik oli jääs! Lumi oli lumi, jää oli jää ja miinus 20 oligi miinus 20. Kui jääst seinad kippusid uduseks minema, siis triigiti need kuuma triikrauaga jälle läbipaistvaks. See oli kummaline vaatepilt.

Kas keegi võtete ajal nii äärmuslike temperatuuride tõttu haigeks ei jäänud?
Nii külmas pisikud ei levigi! Oli küll külm, aga seda hetke ei tekkinud, et enam ei suuda. Pealegi, minu tegelasel on usk ja lootus sellesse. Külma.

Osaliselt filmiti „Lumekuningannat“ Norras. Kas Eestis polnud sobivaid võttepaiku?
Seda peaks režissöör Marko Raadi ja filmi kunstnike käest küsima. Sel aastal on jah meil suurepärane talv. Ju ei saanud nad siis kindlad olla, kuis selle lumega meil siin olema saab. Ja nii tehtigi palju välivõtteid polaarjoone taga, Põhja-Norras. Seal on hingemattev loodus, mäed...

Milliste stseenide filmimised olid teie jaoks kõige raskemad?
Imelik asi, see raskustesse suhtumise asi. Kõige raskem on see, mis ei ole käes, mida sa kardad. Pärast tuleb välja, et me oleme võimelised end mobiliseerima. Filmis on üks selline stseen, millega ma just selle kogemuse sain. See, mida ma endale ette kujutasin ja see, kuidas olukorraga hakkama saad. Mõtlesin, et ma ei ole võimeline minema vanni, mis on jäätükke täis. Aga oled! Ja oled võimeline sinna uuesti minema, sest režissöör ütleb, et see tuleb uuesti teha, sest õlad on krambis.

Millise kogemuse see film andis?
Kindlasti olen saanud paljude kogemuste võrra rikkamaks. Filmi tegemine on hoopis teistsugune kui teater. Protsess eeldab teistsugust kontsentratsiooni nüüd ja praegu ja see stseen. See teistsugusus oma intensiivsuses on omamoodi lummav ja kurnav. Seda kõike ise tunnetada.

Sinu partneriks filmis on praegune lavakooli tudeng Artur Tedremägi. Kas on raskem mängida, kui vastas ei ole professionaalne näitleja?
Nii ei saa öelda! Artur Tedremägi lõpetab sel kevadel lavakunstikooli. Ma arvan, et me olime "samas seisus". Me arenesime ja kasvasime selles koos.

Mis võiks olla selle filmi sõnum?
Sellel filmil ei ole minu arust kindlat sõnumit. See on väga põnev film, sest siin põimuvad nii mitmedki erinevad tasandid. On muinasjutu tasand, on sümbolite tasand, pisut esoteeriline tasand. On ka üks selge lugu oma alguse ja lõpuga. Iga tasand annab erinevaid tõlgendusi, mis veel omakorda põimuvad. Kõik oleneb vaatajast.

Autor: Jaan Olmaru, jaan@tartuekspress.eu
Viimati muudetud: 25/02/2010 10:20:50



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.38222098350525