Pilt on illustratiivne. Foto: internet

Sel neljapäeval asuvad kohtupingis palga- ja töötingimuste küsimustes selgust taga ajama Saksamaal vanurite hooldajana töötanud naine ja juba kümnendat aastat sinna inimesi vahendav firma Ano Kokojete OÜ.

Tiina Siirus tegi Eestisse naastes töövaidluskomisjonile avalduse ligi 10 000 euro hüvitamiseks. Tema sõnul oli tal saamata jäänud ligi kolmveerand töötasust, lisaks puhkuse- ja komandeeringutasud.

Kuigi Saksamaal pole miinimumpalk seadusega määratud, on siiski kokku lepitud hooldusalatöötajate miinimumtasu, kusjuures ei ole oluline, mis riigist töötaja tuleb. Eelmisel aastal oli selleks summaks 8,5 €/tund, sel aastal 25 sendi võrra suuremgi. Siirus sai tunni eest aga vaid 2,5 € ringis. Tema sõnul räägiti eelmisel kevadel töövestlusel käies 850–1200 € palgast. Kuupalk oli määratud eeldusel, et üle kaheksatunniseid tööpäevi ei ole.

Mõne hooldatava puhul tuli valves olla aga lausa ööpäevaringselt, sest suures majas ei elanud peale nende kahe kedagi. Pere võimaldas naisele töökohustustevaba puhkust vaid laupäeviti kaheksaks tunniks, mil hooldatava poeg ema külastama tuli.

Firma esindaja väiteid, et Siirus teadis oma tööülesandeid ning keegi ei kohustanud teda nõutust kauem töötama, peab naine absurdseks. Üks patsient kippus oma tugiraamiga öösiti mööda maja kondama ja kuna ta ei näinud hästi, siis sõitis aeg-ajalt ikka kuhugi vastu. „Kogu aeg pidi valves olema. Ma ei saanud ju rahulikult magada, sest ei tea, kas see oli ta pea või raam, mis vastu radikat kukkus,“ selgitas Siirus, kes mitmel korral leidiski memme põrandalt.

Koduabiline, mitte hooldaja

Töölepinguseadus määrab, et kokkulepped, kus töötajale jääb nädalase perioodi vältel vähem kui 36 tundi järjestikkust puhkeaega, on õigustühised. Tiina Siirusel on ette näidata kirjavahetus firma teiste töötajatega, kus ka nemad kinnitavad, et nii pikka puhkust ei olnud.

Töövaidluskomisjon määras Siiruse kasuks välja maksmata jäänud töötasu ligi 5000 € ulatuses, lähtudes Saksamaal kehtivast hooldustöötajate minimaalsest tunnitasust, sealjuures viivitamatult väljamaksmiseks sellest 1200 €.

Praeguseks on see summa kohtutäituri abiga käes, kuid ülejäänu osas ootab osapooli ees kohtutee, sest Ano Kokojete OÜ kaebas komisjoni otsuse edasi. Firma juhi Leena Kokojeva sõnul ei töötanud Siirus hooldajana, vaid hoopis koduabilisena, kelle palgad on palju madalamad.

Siirus juhib tähelepanu tekkinud vastuolule – Saksa riik toetab oma vanureid, et nad saaks hoolduse eest tasuda. Selle raha koduabilise peale kulutamine oleks aga mittesihtotstarbeline. Kuigi ettevõte väitis töövaidluskomisjonis, et neil on peredega sõlmitud lepingud just koduabiliste osas, ei ole Siiruse palve peale ühtegi sellist veel näidatud.

„Hooldaja peseb vajadusel nii hooldatava põrandat kui tagumikku,“ selgitab Siirus, kes tegi vajadusel ka süüa ja käis poes. Tema sõnul on absurdne hakata eraldi arvestama aega, mil oli vaja tegeleda nö „õige“ hooldustööga ja millal „vabast tahtest“ koduabilise ülesannetega.

„Koduabiline ma kindlasti polnud!“ jääb Siirus endale kindlaks. Kokojeva sõnul on hooldajana töötamiseks vaja aga vastavat haridust, mida naisel pole.

Firmapoolne terror

Jaanuaris kirjutas Siirus avalduse enda esimesel võimalusel töölt vabastamiseks. Üks naise hooldatavatest rääkis talle, kuidas firma advokaat Peter Imhoff oli neid ähvardanud, et kui Siirus esitab ületundide eest nõude, maksab vanur selle ise kinni. „Selgitasin küll, et ei tasu muretseda, tema on oma arved korralikult maksnud. Saamata jäänud raha polegi nii tähtis, kui vana haige inimese meelerahu ja nii ma kirjutasingi, et ma pole selle patsiendi juures ületunde teinud,“ selgitas ta.

Firma omanik Leena Kokojeva lükkab selle aga kategooriliselt ümber. Samuti tuleb talle üllatusena Siiruse otsus töövaidluskomisjoni kaevata, sest naise töö osas ei ole neil mitte ühtegi pretensiooni, samuti olid temaga rahul kõik hooldatavad. „Ju kohtus Siirus kas Saksamaal töötades või Eestis mõne hooldajaga ning tundis, et teeb sarnast tööd ja peaks rohkem palka saama. Ta kirjutas ju siiski lepingule alla ja töötas tervelt neli kuud, koos komandeeringu- ja puhkusetasudega tuleb ka lubatud 850 € kokku,“ ütles ta.

Siirus leiab aga, et firma püüab ebameeldivast olukorrast kohtu abil venitamistaktikat kasutades pääseda.
Jääb kohtu otsustada, kas Tiina Siirus töötas kodust paari tuhande kilomeetri kaugusel veerand aasta jooksul hooldustöötaja või koduabilisena.

Autor: Laurits Leima, laurits@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 14/06/2012 02:27:24



Tweet