Seda, et limps hea maitseb, teadsid Adele (vasakult), Gerda, Laura ja Mihkel varemgi, kuid seda, et toiduvärv näppudelt kehvasti maha tuleb, tasus omal nahal proovida. Foto: Rasmus Rekand

Et Liivimaa teaduskeskuste pärlist saada ülevaade kõige õigemalt kõrguselt, palus Tartu Ekspress AHHAA-elamusi kirjeldama appi Mihkli (5), Laura (7), Gerda (10) ja Adele (14).

Mihkel: Kõigepealt tuleb lastele sinine rõngas ümber käe panna, et AHHAAsse minna. Siis teised näevad, et sa oled õige vaataja. Enne peab hommikul putru sööma ja pikad püksid panema, muidu ei võetagi kaasa.

Laura: AHHAA on selline huvitamiskeskus, kus saab igast lahedaid tarku asju teada. Näiteks jalgrattaga sõita kõrgel. Kes ei julge, aga tahavad väga kõrgemal sõita, need saavad seal julgemaks.

Gerda: Laura ei saanud rattaga sõita, kuna ta oli liiga lühike ja mina kartsin. Üks tuba oli nii kaldu põrandaga, et Miku ei saanud sealt üles.

Adele: Kõrguses olev tasakaalu hoidev ratas tundus ka põnev, kuid selle proovimine jäägu julgematele. Üllatas kõige rohkem see, kui põhjalikud ja võimsad on eksponaadid.

L: Teadus on tarkus, kuidas mingid asjad, mida ei teata muidu seletada, saab ära seletada.

M: Teadus ongi teater. Tehakse pauku ja kartulipudru moodi asja, mingit vahtu. Ma räägin ühe asja veel selgeks: vaata, kui teed käed märjaks, paned vahtu põlema, siis vaht põleb ära, aga käed jäävad alles.

G: Peegliruumis sai kergesti ära eksida ja Laura kõndis koguaeg vastu peeglit. Põmm – nii naljakas! Pärast oli veel kolm peeglit: ühes oled hästi pikk, teises hästi paks ja kolmandas hästi lühike. Üks mees oli nii naljaks, kui ta lühike oli ja kui ta paks oli, oli veel naljakam.

L: Üks pilv pandi püramiidisse. See elas seal rahulikult ujudes. Pilved on taeva küljes sellepärast kinni, et mingi heelium või õhu moodi asi hoiab neid üleval. Sellepärast nad alla ei kukugi. Ainult ei seletatud, miks need pilved edasi liiguvad. Tegelikult ma arvan, et maakera hoopis liigub ja siis jääb mulje nagu pilved sõidaks.

M: Nad panid vati põlema, ja juba ei saanudki lugeda mitmeni, kui oli ära põlenud.

G: Üks pikk torn oli keskel, kus kolm toolipaari on kokku. Kahe tooli vahelt oli kinnitatud nöör, kust pidi ennast üles tirima. Nii lahe! Huvitav, kuidas see tehtud oli, et me jõudsime ennast lae alla tõmmata üles?

A: Meeldisid väga Talleggi tibula, lift, mis läks maa alla ning viltune maja, mis oli 20kraadise nurga all.

M: Äge, kuidas saab ehitada torudest asja ja seal veed käima panna. Vahepeal pead ise pumpama, kui keegi teine ei ole nõus pumpama, sest ilma veeta veevärgid ei tööta.

L: Kui sa räägid, siis kuulutab juttu ka teistele, sest seal on ümmargune lagi. Eriti saladusi ei tasu seal ära rääkida, sest inimesi on koguaeg päris palju seal.

G: Ühes ruumis oli triibuline tapeet. Ja laud. Selle peal kandik ja ääres toit – kapsalehed ja paprikas. Teiselt poolt sai minna ja kandikult pea sisse pista. Siis tundub nagu su pea oleks kandikul.

A: Lahe oli tehnoloogiasaalis olev tõstuk ning töötoad ja teadusteater. Tahaksin ära käia ka Tallinnas oleval muusikanäitusel. Varem olen külastanud valgusnäitust, mida igal pool reklaamitakse.

G: Aga tuba oli, kus üks pidi hoidma käes õhupalli ja teine pastakat. Ja giid koputas toa uksele ja siis pidi see pastakaga õhupalli katki lööma ja samal ajal tehti pilti.

L: Onu koputas 2 korda vastu ust, ma lõin pastakaga vastu õhupalli – emmel jäid silmad suurelt lahti, aga minul kinni. Algul ei olnud, aga pärast oli nii hirmus.

M: Ralliautoga sõites peab gaasi vajutama ja panuse joone järgi sõitma. Muidu on väga hea mäng, ainult mul jalad ei ulatanud pedaali peale. Rool hakkab ragisema ja raputama, kui sõidad mitte eriti täpselt, nagu vastu seina näiteks või murusse.

G: Ukseavas oli tossuga õhku, mis oli nii pehme, et seda peaaegu ei tundnudki. Selle all oli mõnus jahe. Nagu rannapall, aga väiksem, püsis lihtsalt õhus, ühe toru peal, kust õhku tuligi.

M: Sipelgad ehitasid maja endale. Mullast ja maa-alustest käikudest. Nad söövad taimi. Osad kukkusid laest alla koguaeg, selleks et nad ära ei põgeneks.

L: Kuidas lae all kera suureks läks, ei saanud aru. Imelik. Koju pole mõtet sellist tuua, sest kui ta lahti paisub, ei mahu tuppa ära ja võib lõhki minna.

G: Kaks muna oli. Niisugune nagu akvaarium, klaas oli peal. Teisel pool olid tibud, äsja koorunud. Teised olid juba suuremad sulepallid.

L: Limonaadi jaoks on vaja siirupit, salapärast asja ja seda teist asja, mida ma ei mäleta.

M: Värvi ja kihisevat vett ja sidruni haput. Auto ehitamine ja limpsi tegemine oligi kõige õpetavam.

L: Lift näitas kosmost ja ka seda, mis maa all, nii sügavale, kuni tuleveeni.

M: Maa all on teadlased, rotid ja kullakoopad. Ja luukered ja rong.

G: Lift läks natuke põranda sisse. Said valida, kas minna kosmosesse või maa alla. Tegelikult ei läinud kuskile. Liftis olid nagu väikesed kinotelekad, sealt tuli film, nagu ise läheks kuule. Maa-alla minnes tädi ja onu rääkisid mingit juttu. Allpool oli kummituste maa ja raputas ka.

A: Arusaamatuks jäid mõnede eksponaatide juures olevad selgitused/juhised.

G: Kera, mille sisse sai minna, oli kõige-kõigem. Ühe suurema asja panid jalgade juurde ja haamrimoodi asja tõmbasid ette ja siis jäid kinni ja siis hakkas keerutama, kui nuppe vajutasid. Pea alaspidi jäime rippu, siis kukkus telefon kaelast ära, aga jäi istme peale pärast.

A: Minek AHHAAsse oli väärt igat senti ja minutit. Soovitan kõikidel teadushuvilistel, aga ka muidu normaalsetel inimestel „hängida“ vahelduseks kaupsile ka AHHAAs. On näha, et kui palju raha on pandud selle keskuse eksponaatidesse. Üldiselt mulle väga meeldis, võiks teinekordki minna, kui midagi uut välja pannakse.

M: AHHAA on tegemine ja mängimine. Alguses peab tööd ka tegema – noh, et ehitada nii suur mulliga maja. Selleks on õudselt palju kraanasid ja kruve vaja. Siis kõik hästi kiiresti pannakse kokku, et saaks juba sipelgad sisse tulla.

Autor: Rasmus Rekand, rasmus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 21/06/2012 09:22:20



Tweet