Lea Voltri sorteerib Luxemburist Tartu laste turvakodule saadetud 30 kotitäit meeste-, naiste- ja lasteriideid ning jalatseid. Foto: Laurits Leima

Ema, kel suur sinikas silma all, kõht verevalumeis, käte otsas 9- ja 5aastane laps. 5aastane plika, kelle ema kuritarvitab alkoholi ja narkootikume. 12aastane algkoolitüdruk, kelle kasuisa teda oma seksuaalfantaasiate rahuldamiseks ära kasutas.

Tartu laste turvakodu sotsiaalpedagoogi Lea Voltri sõnul satuvadki nende juurde enamasti vägivalla ja koduste probleemide eest põgenenud lapsed ja emad.

Naine kirjeldas juhtumit, kus ema ja isa sattusid peole ning unustasid ennast. Naabrite teate peale toodi kaks pisikest last turvakodusse hoiule. „Kujuta ette, kui kolmeaastane laps ütleb oma emale, et ta ei taha enam koju minna... Vanematel on kõvasti mõtlemisainet,“ rääkis ta.

Voltri sõnul on probleeme ka meelemürkidega: „Kui vanasti oli levinud kummiliimi või bensiini nuusutamine, siis ühe 12aastase poisi sõnul on nüüd komme osta välgumihklite gaasiballoone ning gaasi suhu lasta. Omavahel on juturingid teemal, kes näeb musti draakoneid, kes rohelisi konni.“

Ära ei öelda kellelegi

Aasta alguses kahekümnendat tegevusaastat tähistanud asutuses on 1992. aastast pärineva statistika kohaselt ligi 12 400 külastuse seas ka natuke rahumeelsemaid juhtumeid – jäädakse näiteks rongidest ja bussidest maha. Samuti käiakse talvel öömajal ja kõhtu täitmas. Ära ei öelda kellelegi.

Voltri meenutas, kuidas teisipäeval sattus turvakodusse Ida-Virumaalt Tartusse haiglasse tulnud vanaema koos lapselapsega. Naiselt varastati rahakott ja neil polnud võimalik enam kuidagi koju pääseda. Mõlemad said öömaja ja kõhutäie ning hommikul leiti viis mõlemad tagasiteele saata.

Kuna alaealisi ei lasta ilma täiskasvanud saatjata üksi kuhugi, tuleb ette ka omavolilisi lahkumisi. Mõni aeg tagasi ronisid poisid teisel korrusel asuva WC aknast mitme meetri kõrgusele varikatusele, kuid edasi minna enam ei julgenud. Päästeteenistuse abiga toodi nad taas maapinnale. „Me ei hoia kedagi otseselt kinni, välisuks ei ole lukus, kuid pagetakse ikka akende kaudu,“ jutustas Voltri lõbusalt.

Saalis on kastide viisi Punase Risti kogutud toidukraami, mis ootab sel nädalal jagamist, keldris äsja Luxemburgist saabunud kolmkümmend kotti riideid ja jalanõusid igale vanusele ja soole. Lea Voltri sõnul ei öelda abist mitte kunagi ära ning kuigi annetajaid ja sõpru on palju, kulub kõik ka ära.

Vabatahtlike abi on samuti oodatud. Turvakodusse jõuavad nii ajateenistuse asemel asendusteenistust soovinud noormehed, kui ülikoolis sotsiaaltööd õppivad tudengid. „Mõni on siis öelnud, et tema küll sotsiaaltöötajaks ei hakka!“ naerab Voltri.

„2010. aasta sügisel määrati ühele noormehele karistuseks 25 tundi üldkasulikku tööd turvakodus, millest ta tegi ära vaid ühe tunni. Nüüd, poolteist aastat hiljem, ilmus ta aga ise välja sooviga uuesti appi tulla, sest esimene tund oli talle väga meeldinud.“

Lea Voltri tuleb iga päev tööle hea tujuga, sest talle pakub rõõmu inimeste aitamine, samuti ei või kunagi teada, milliseid ootamatusi päev toob. Kolmapäeval oli turvakodus vaid üks elanik, kes on peatselt välja kolimas ning selle üle on tal hea meel. „Kui meile ei satuta, on lootust, et ka kodudes on vähem probleeme,“ ütles ta.

Voltri toonitas korduvalt, et kui keegi näeb, et laps on hädas, siis ta ei sekku ju pahatahtlikult teiste ellu ega musta peret: „Kindlasti tuleb politseisse teada anda ja aidata, see on kõigi kohus!“


Sünged lood läbi aegade:

• Isa helistas ja ütles, et ta on oma tütre peale nii vihane, et ei taha teda enam. Tütar varastab ja valetab ning käib väga harva kodus.
• Ühel päeval astus ema koos 13aastase tütrega turvakodu uksest sisse. Ema sõnul on tal depressioon ja ta ei suutvat enam tütrega tegeleda. Plika ise avaldas õhinal soovi turvakodus elada.
• 5aastase Martini tõid turvakodusse vanaema ja tädi. Martini ema on teadmata kadunud ja keegi lähedastest ei taha teda hoida ja kasvatada.
• 16aastane Signe elab turvakodus igal kuul kolm päeva seetõttu, et käib psühhiaatriakliinikus vastuvõttudel. Tema kodune elu on nii raske, et ta ei taha enam elada.
• 3aastase Pauli süstivast narkomaanist ema on arestimajas eeluurimise all.
• 9aastase Linda, 7aastase Elle, 5aastase Taavi, 3,5aastase Rauli, 1,5aastase Kadri ning nende ema kodu põles maha. Üks tuttav lihtsalt süütas.
• 3aastane Kaupo sattus koos emaga turvakodusse samuti kodu põlemise tõttu. Kaupo mängis tikkudega, kui ema kodus polnud.
• 9aastane Kaili, 7aastane Roland ja 3aastane Lea elasid koos emaga turvakodus 5 kuud, sest ema jäi töötuks. Perel on mitu sms-laenu, mis ootavad tagasimaksmist.
• 4aastase Kunnari tõid ühel päeval turvakodusse ema, isa ja õde. Ema ja isa ütlesid, et nad ei taha enam olla Kunnari vanemad. Ei taha mitte kunagi Kunnarit oma lapseks.
• 5aastane Mari on turvakodus juba kuus kuud. Ta ütleb, et kardab oma emmet, kui ta muutub zombie‘ks (kui ema joob ja tarvitab narkootikume). Ometi ootab laps aknal oma emmet ja igatseb koju.
• 17aastase Ivari kasuema ei taha teda ning isa ütleb, et austab oma naise soovi.
• 16aastane Kadi, 2aastane Pille ja nende ema jooksid turvakodu väravast sisse, nägudes kohutav hirm. Ema elukaaslane oli ähvardanud nad maha lasta. Mees on nüüd arestimajas ja turvakodus elatakse, kuni leitakse uus elamisruum.
• 12aastase Ruta tõi turvakodusse sotsiaaltöötaja. Lapsel olid silmad maas ja ta hoidis seina ligi. Tema kasuisa oli teda seksuaalselt väärkohelnud.
• 9aastane Aino ja 5aastane Raiko sattusid koos emaga turvakodusse, sest ema elukaaslane oli teda laste silme all peksnud – silm sinine ja kõht verevalumeid täis.

Autor: Laurits Leima, laurits@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 21/06/2012 13:21:56



Tweet