Sattusin Annelinna roomajate rändnäitusele nelja-aastase tütre pärast. Ta on meil teadmistehimuline. Esimese puurini jõudes, sain aru, et kõigi järgmiste juures tuleb laps sülle tõsta, et ta midagi näeks. Astmeid laste jaoks ei olnud.

Kui lähed Euroopa suurimale roomajate näitusele, siis ei tule selle pealegi, et neid, keda näidatakse, ei tutvustata. Paljud puurid olid üldse ilma siltideta. Kui õigesti mäletan, siis põhjalik tutvustus oli vaid kahel puuril. Õues paistis üks väga suur roomaja lahtiselt asfaldil. See alligaator oli väga uimane. Töötaja tegi tal suu lahti, et inimesed näeksid hambaid või ei tea mida, keele pealt paistis aga söömata jäänud roog. Loom ei hoia endal midagi lihtsalt keele peal. Temaga on midagi tehtud, et ta selline oleks.

Eemal aedikus paistsid suured kilpkonnad. Käisime ja paitasime neid. Lähemalt vaadates olid mitmel küünised puruks. Ühel paistis, et kulunud või murdunud oli enamat kui ainult küünised. Ja siis mõtled, et kilpkonn ja palja asfaldi peal. Kui ebaloomulik! Kahju hakkas. Laps oli juba leidnud uut ja põnevat. Tibud, pappkastis, paita ja võta kätte, kui tahad. Ei saanud aru, miks need seal on. Kas tõesti kõige pisematele külastajatele paitamiseks?!

Läksime tagasi telki, et seal veel pool ringi teha. Ühel hetkel hakkas laps küsima, et miks sa ei tõsta mind, ma ei näe muidu hästi. Ei tahtnud tõsta, sest viimastes puurides olid need samad armsad tibud, mitte enam nii armsal kujul. Selle kõige eest sain siis maksta 10 €. Oleks ma kellegi käest selliseid lugusid varem kuulnud, poleks ma kindlasti läinud.
Merilin

KOMMENTAAR
Rene Renz, loomaaia omanik
Tartus läks meil väga hästi, inimesed olid rahul ja kõigile meeldis. Terraariumite kõrgus on probleemiks esimest korda, keegi pole selle üle varem kurtnud. Keskmine terraariumikõrgus maast on ligikaudu meeter ja ulatub kuskil 1,7 meetrini. Olin täna ise kassas ja kahe-aastane poiss ning kolme-aastane tüdruk ulatusid kenasti vaatama. Tuuri alguses olid meil ka astmed, kuid suure rahvahulga juures jäävad need külastajatele jalgu ja on pigem segavaks faktoriks. Kui keegi pakub välja võimaliku lahenduse, siis kindlasti kaalume seda!

Terraariumitel on kõikidel peal eestikeelsed sildid. Tõsi, pea iga päeva lõpuks on paar tükki kadunud. Kontrollime kõik üle ja teeme järgmiseks päevaks uued. Platsi peal on pidevalt liikvel vastava haridusega loomade omanikud ja kasvatajad. Paraku ei räägi nad tõepoolest eesti keelt. Samas on aga seal meie ürituse särkides ka eestlased, kellelt saab infot. Eesti keelt kõnelevat spetsialisti, kes kõikidele küsimustele kõigi nende loomade kohta vastata oskaks, on väga-väga keerukas leida. Oleme selles osas kontakteerunud isegi Tallinna loomaaiaga.

Alligaatorid ei ole uimastatud. Inimestel on tekkinud väärarusaam, et krokodillid või alligaatorid pidevalt söövad ja on ründavad. Filmides on teinekord nende kaadrite saamiseks oodatud päevi ja nädalaid. Alligaatorid ei pruugi süüa kuid järjest. Kui teda ei rünnata, ei ründa tema ka inimest. Selge on ka see, et 8- või 5-tunnise lahtioleku ajal ei jaluta alligaatorid pidevalt ringiratast, pigem oleks see imelik. Söömata roog ei saa olla võimalik, sest meie alligaatorid sõid enne Tartusse tulekut viimati paar nädalat tagasi, kui lõpetasime oma näituse Rakveres.

Meie kilpkonnad on pool päevast murul, pool näituseplatsil ning öösiti enda terraariumites. Kilpkonnadele meeldib soe asfalt. Kui meil olid pehmed vaibad, olid kilpkonnad endiselt asfaldi peal. Tegu on Saharast pärit isenditega, kes on harjunud pigem just eriti kuivade oludega.

Tibud ei kuulu iseenesest meie näituse hulka. Kui Tartus nendega üle platsi kõndisime, püüdis see aga väga suurt tähelepanu ja lapsed palusid, et ehk saame nad jätta sinnasamasse – lastele väga meeldis ja keegi ei kaevanud. Palume vabandust, kui see tekitas ebamugavusi. Tibud, jah tõsi küll, kannavad sööda eesmärki, kui kurb see ka poleks. Pisemad maod toituvad elusatest hiirtest või tibudest, teised roomajad enamjaolt kilkidest või on sootuks taimtoidulised. Mõnikord võib aga juhtuda, ja ilmselt tol korral ka juhtus, et madu ei suuda oma sööki süüa ja „oksendab“ selle välja. Meie eesmärk ei ole näidata loomade toitumist, arvestades asjaolu, et suur hulk meie külastajatest on lapsed. Omalt poolt teeme kõik, et midagi sellist ei korduks. Toidame oma loomi üldjuhul ühe linna lõppedes või öösiti.

Piletihind on meil lastele ja pensionäridele 7 € ning täiskasvanutele 9 € - hinna kujundab platsi, reklaami, kütuse, vee, elektri, toidu, personali jm hind. Pilet ei ole kindlasti odav, aga samas kõiki neid faktoreid arvestades mitte ka üle mõistuse kallis, arvestades asjaolu, et üritus tuuakse koduõuele kätte. Krokodillide ja reptiilide näitus jõuab meieni Saksamaalt ja sealsed töötajad peavad seda juba kolmandat põlve ning nende eesmärk on kindlasti pakkuda head ja kvaliteetset teenust. Palume veelkord vabandust ebameeldivuste pärast ja täname tagasiside eest, kuna just sel viisil saame oma tegevusse tuua parandusi.

Autor: Tartu Ekspress, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 27/07/2012 12:34:38



Tweet