Küsitlus

Kas sõiduõpetaja naljad on sind solvanud?

Universitas privatissima Jurjevensis

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Hillar Palamets

ehk Tartu eraülikool, rahvasuus Rostovtsevi ülikool, sai 1913. a 5aastaseks ja saatis ellu oma esimese lennu arste.

Meenutagem, et sada aastat tagasi tegutses Tartus neli kõrgkooli: kaks keiserlikku, teiste sõnadega riigi poolt ülalpeetavat (ülikool ja veterinaaria instituut) ning kaks eraõppeasutust – asutatud 1908. a, peamiselt selleks, et võimaldada ka naistele pääs kõrghariduse juurde. Rostovtsevi eraülikooli kahes fakulteedis oli 1912/1913. õppeaastal ligi 750 kuulajat, üle kogu tsaaririigi Jurjevisse kokku tulnud noori naisi. Palju venelasi ja juute, õige napilt eestlasi ning lätlasi. Rõhuv enamus õppis küllaltki kõrge õppemaksu eest meditsiini, vähemus matemaatilisi aineid. Õpetasid keiserliku universiteedi professorid ja dotsendid põhitööst vabal ajal. Nii et õpetuse tase ei jäänud kroonuülikooli omast suurt alla.

Pealegi oli kirurgiaporfessor Mihhail Rostovtsev (1865–1952 Tartus) hea organisaator, kes direktorina oli viie aastaga teinud ära suure töö eraülikooli käigushoidmiseks ning vajaliku materiaalse baasi loomiseks. Tema eestvedamisel kerkisid linna serva – Savi (praegu Näituse) ja Tööstuse tänava nurgakrundile oma aja kohta igati esinduslikud õppe- ja kliinikumihooned, kus praegu – loomulikult pärast põhjalikku ümberehitust – paikneb TÜ õigusteaduskonna keskus – Iuridicum.

Mihhail Rostovtsev oli meditsiiniõpinguid alustanud Moskvas, lõpetanud aga Tartus ja kaitsnud 1902. a Peterburis doktoritöö „Õpetus ussjätkepõletikust“. See uurimus oli meditsiiniteaduses üldse esimene selleteemaline ammendav monograafia. M. Rostovtsev jätkas tööd Tartus ja tartlaseks ta jäi kuni oma küllaltki pika elu lõpuni. Elas esinduslikus eramus Veeriku eeslinnas ja oli kohaliku rahva silmis õige populaarne kuju ka vanuripõlves.

Aga sada aastat tagasi tõusis Rostovtsevi ümber kõmu seoses tema otsusega panna maha eraülikooli direktori amet. See olevat tingitud põhjalikust tülist oma kooli matemaatikalektori M. Rehbinderiga, kes kassapidajana millegipärast keeldus andmast ülemusele raha kooli majanduskuludeks. Rostovtsev reageeris äraütlemisele õige radikaalselt: kutsus tõrksa kassiiri püstoliduellile, millise väljakutse Rehbinder ka vastu võttis. Olid ikka mehed ja kombed omal ajal!

Postimees teavitas napisõnaliselt: „24. aprilli hommikul pidasid Haaslava kõrtsi juures kahevõitluse professor M. Rostovtsev ja tema õppeasutuse lektor M. Rehbinder. Tulistati kaks korda 15 sammu pealt ilma, et kuulid oleksid tabanud.“ Miks tänapäeval ei võiks samamoodi kõrgkoolide finantsprobleeme lahendada.

Autor: Hillar Palamets, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 11/04/2013 14:26:40



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.38248300552368