Küsitlus

Kas sõiduõpetaja naljad on sind solvanud?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Jaan Muna heitlikku jutuvoogu ei suuda pidurdada ka linnapea Urmas Kruuse. Alles maestro lahkumise ja korralduse “Jahuge edasi!” peale saab ta koosolekut kokkulepitud teemadega jätkata. Kaur Paves

Tema ise ei karda küll midagi või vähemasti varjab seda hoolega: legendaarne Tartu iga peo peigmees ja iga matuse kadunuke Jaan Muna räägib oma kahel lemmikteemal, elektrist ja nõukogude aja toredusest, lüües vajadusel poliitiku osavusega küsija suu pihta.

Jaan suitsu ei tee, sest ei taha „Rootsi pankadele kümnise maksmisega riiki orjata“, kuid kaks korda sada grammi söögi alla maitseb ikka hästi. Jaan naudib salapära, öeldes oma vanuseks „71 pluss veel natuke“ ja et elab „kaksinda koos ühe teise inimesega“. Pika puiklemise peale lisab, et naise nimi on Nipitiri ja lapsed on mööda ilma laiali. „Lapsi nüüd väga palju ka pole, ma olen ikka tagasihoidlik inimene,“ teatab ta resoluutselt ning jätkab juttu oma lemmikteemal – kilovatt-tunnid, Ignalina tuumajaam ja elektripostid, mille otsas Jaan aastaid elektrikuna töötades kõõlus.

Põlevkivi ja nurgakivi

Kui Mülleri Sass hoiab enda käes mitteametlikku Tartu vaimu tiitlit, siis Jaan Muna troonib vähemasti Emajõe Ateena väikse vaimu troonil. Ta lähtub põhimõttest „oma silm on kuningas“, sestap ei jäta enamasti rohelise nokkmütsiga ja pruunis pintsakus ringi liikuv legendaarne mees naljalt vahele ühtegi Tartu linnas toimuvat põnevat üritust snäki, veini ja pidulike kõnedega. Kus vähegi saab, ütleb ka oma sõna sekka, olgu see uhke käesurumine ülikooli peahoones või ükskõik millise tähtsama nurgakivi panek.

„Sõnajalaõied on ikka sinimustvalget värvi,“ teatab Jaan ja naaseb lemmikteema juurde. „Eesti ei peaks oma viimast tükki põlevkivi ära põletama.“ Jaani jutt on kaootiline ja intensiivne. Ta naudib jutustamist enda valitud teemal, peale elektri enamasti Nõukogude sõja- ja luuretehnikast ja vähem innukalt sotsiaalsest ebavõrdsusest. Oma vestluskaaslasele ütleb vabalt: „Ära enne vahele sega, kui vaheaeg tuleb.“ Samas ilmutab Jaan ka jukukallelikku kriitikameelt: „Me pole riigikogus, kus üks viskab kinda õhku ja kogu ülejäänud kamp hakkab sellest mulisema.“

Langevarjuhüpped ja Vene paat

Jaan on tugeva sotsiaalse närviga. Ta teab peast, et 18,7% Eesti inimestest elab allpool vaesuspiiri. Tunneb muret ka hooldekodude, kodulinna katki pekstud bussiootepaviljonide ja kesiste jalgrattateede pärast. „Seda 326eurost pensioni ei jõua äragi kulutada, kohe vali, mille peale paned,“ ironiseerib ta. Teeme-ära-päeval koristas Jaan Raadi parki. „Tõmbasime sealt Raadi järve põhjast ühe korraliku Vene paadi välja.“

Enne seda, kui Jaan asus EPAsse elektrifitseerimist õppima, teenis ta Nõukogude sõjaväes Ida-Saksamaal. Jaan rõhutab, et ta „võeti“ sinna 1962. aastal, mitte ei „läinud“. Enne veel omandas Jaan koolitarkust Tartu 8. keskkoolis. „Nõukogude Liit hoolitses selle eest, et noored ei oleks nagu märg pesu nööril,“ meenutab Jaan õndsalt ning jutustab selle tõestuseks lugusid, kuidas sooritas nooruspõlves ühes eakaaslastega Ülenurme lennuväljal langevarjuhüppeid. Lisaks jagab ta lahkelt nõukogudeaegseid meeneid, näiteks ajastutruusid ümbrikke.

Elame veel!

Jaan Muna hindab vanu ja vastupidavaid asju. Tema pintsakut ehivad nõukogudeaegsed aumärgid ja rinnataskust tõmbab mees välja truu abilise, pika antenniga Nokia 5110, mille tagumisele küljele on kleebitud igaks setmeks juhuks manuaal, kui mõni nupp peaks ununema. Arvuti all mõtleb ta ikka kalkulaatorit ja internetti ei kasuta. „See on ju mingi sõimamise ja enda välja elamise koht, ma ei taha sellistega ühte teed minna. Mul on raadio, sealt ei pea mingit pahna peasse kuhjama,“ põrutab Jaan. Twitterisse on keegi siiski temanimelise kasutaja teinud.

Lahkudes ühmab Jaan reipalt nagu Reet Linna „Prillitoosis“: „Elame veel!“ Jaan Muna ei peaks ilmselt keegi kartma. Võib-olla vaid need, kes arvavad, et teavad elektrist temast rohkem ja tahavad talle seda hirmsasti öelda.


Jaan Muna lemmikud

Elekter – sellest võib Jaan rääkida lõputult
Nokia 5110 – tema truu ja ajastuteülene telefon
Nõukogude sõjatehnika – Jaani järgmine suur kirg
Marju Lauristin – Jaan on tema suur fänn
Ott Lepland – tema muusika pole tavaline „kotikloppimine“

Autor: Mari Mets, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 20/06/2013 09:59:24



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.41139388084412