Küsitlus

Kas sõiduõpetaja naljad on sind solvanud?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Levinud teesile, kuidas tuhatkond sõnagi üheainsa pildi ees peavad alla vanduma, annab taas kord tõestust Juhan Voolaiu äsjailmunud raamat „Aastaraamis Tartu“.

Mitte et ma oleks suurem asi fotoraamatute kollektsionäär, tuleb siiski tunnistada, et nii jutustavat, sooja ja hinges kaanetatud albumit pole varem kätte sattunudki. Kuigi linn teemana võib esmapilgul tunduda kiviselt kalbe, uhkub Voolaiu fotodelt mingit lummavat vaimsust.

Nii nagu selleks, et aru saada, kui väärtuslik miski on, tuleb sellest esmalt ilma jääda, vajab tartlanegi kõrvalseisja pilku, hoomamaks, kui kuramuse pitoreskse, kordumatu ja omailmelisena me kodulinn võib mõjuda. Voolaidu tuleb vaid sellelaadse peegelduse eest tänada – aitas näha ilmset, tabada igapäevases erilisust.

„Linn ei oleks linn, kui kõiki neid eripalgelisi detaile tema sees ei mätsiks üheks teatud orgaaniline plastiliin ning subjektiivne savi. Inimene!“ tähendab autor sissejuhatuses ning vastu vaielda pole võimalik. Tasub hoopis kaasa minna pildiretkele läbi terve aasta, saateks fantaasiaküllased tekstid iga uue kuu verstapostina.

Piiriüleselt hinnatavaks kingiks muudab teose tõik, et kõik need jutud on ka inglise keelde ümber pandud. Sadakond lehekülge, peamiselt pilte. Sõnu polegi vaja.

Autor: Rasmus Rekand, rasmus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 19/12/2014 00:10:39



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.38299512863159