Küsitlus

Finaal: milline raadiojaam on sulle armsaim?

Isamaalased ihkavad Ropka katlamaja vana korstent säilitada

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Fortumi uus korsten kipub legendaarset eelkäijat kaduvikku tõukama. Siiski pole lootus veel lõplikult kadunud. Maru Ehitus

Dissident Enn Tarto abikaasa ja kohalik poliitik Piret Tarto püüab viimasel hetkel kuulsa Ropka katlamaja korstent lammutamisest päästa.

Vabaerakonna ja valimisliidu Isamaaline Tartu Kodanik liige Piret Tarto meenutas, et augustis möödus 40 aastat Helsingis USA, Kanada ja Nõukogude Liidu osavõtul peetud Euroopa julgeoleku- ja koostöökonverentsist, mis tema mõtted viis Ropka katlamajale ja selle korstnale. Korsten pidi esialgsete plaanide kohaselt linnapildist kaduma, et ruumi teha Fortumi uue katlamaja kompleksile.

Inimõigusi valvates

Kuidas võiks küll katlamaja korsten Helsingi protsessiga seotud olla? „Kahjuks ei olnud kõik konverentsi otsused Nõukogude Liidu okupeeritud rahvastele soodsad, näiteks Teise maailmasõja järgsete piiride puutumatus, aga vabadusvõitlejad ja inimõiguslased nägid siiski oma võimalust kolmandas, just inimõigusi puudutavas otsustekorvis,“ selgitas Tarto. „Paljudes riikides loodi Helsingi kokkulepete järelevalve grupid, et koguda informatsiooni ja avalikustada inimõiguste rikkumised Nõukogude Liidus.“

Tookord 37-aastane Enn Tarto töötas Ropka katlamajas vahetusmeistrina. „Selja taga kaks vangistust Mordva laagrites, otsustas ta hakata jälgima Helsingi kokkulepete täitmist. Kahjuks õnnestus KGB-l Helsingi grupi väljakuulutamine Eestis nurjata, aga sisuliselt tegutsesid vabadusvõitlejad samade põhimõtete järgi ja tegid tihedat koostööd Leedu, Moskva ja Ukraina Helsingi gruppidega,“ rääkis abikaasa. „Mõttele, et kui hakata Nõukogude Liidult avalikult nõudma, et see täidaks omaenda seadusi ja rahvusvahelisi kokkuleppeid, millega ta oli ühinenud, variseb impeerium varem või hiljem kokku, tuldi üheskoos juba kuuekümnendatel sealsamas Mordva vangilaagrites.“

Samuti töötas samas katlamajas vahetusmeistri ametis, aga ühtlasi jagas dissidentlikku infot Ülo Keskküla, hilisem õigeusu preester. „Katlamajad olid ju üldse tookord ühed neist kohtadest, kus saadi kokku, vahetati informatsiooni, peeti jõule ja tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva,“ kinnitas Piret Tarto. „Paljud, kes poliitilistel põhjustel ülikoolist välja heideti või kaotasid töö, „maandusid“ sageli katlamajas.“

Gdanski eeskuju

Seepärast vajakski katlamajade ja katlakütja auväärse ameti roll okupeeritud Eestis Tarto sõnul põhjalikumat lahtikirjutamist. „Miks ei võiks Ropka katlamaja korsten alles jääda mälestusmärgiks külma sõja aegsele vabadusvõitlusele ja katlamajadele, kus levis vabaduse vaim, nagu on Poolas Gdanski laevatehases Solidaarsuse muuseum?“

Tartole sekundeeris rahvusvahelise kultuuripärandi komitee asepresident Riin Alatalu, tõdedes, et külma sõja mälestusmärke, mis on otseselt seotud inimeste ja nende tegevusega, on kaitse all vähe. „Enamasti räägitakse vaid sõjalistest objektidest,“ märkis ta. „Seetõttu on katlamaja ja korstna teema tõstatamine igati asjakohane. Kas ja mis moel see kaitse alla võetakse, peab otsustama muinsuskaitseamet, aga ma arvan küll, et teemat peaks uurima ja vähemalt paigaga seotud informatsiooni talletama.“

Lühikesed käed

Muinsuskaitseamet omakorda suunas probleemiga tegelema linnavalitsuse kultuuriväärtuste teenistuse, mille juhataja Romeo Metsallik kinnitas, et korsten ei asu miljööpiirkonnas ega pole ka üksikobjektina muinsuskaitse all. „Seega kultuuriväärtuste teenistus selle säilitamist nõuda ei saa, siin on vajalik kokkuleppe saavutamine arendajaga,“ lausus ta. „Tehnikamälestiste seisukohast võiks korsten ehk linnapildis säilida küll.“

Fortum Tartu juhatuse esimees Margo Külaots märkis, et ettepanek on üllatav. „Olen kursis sellega, et toona töötasid paljud vabadusvõitlejad ja teisitimõtlejad katlamajades ning ka sellega, et Enn Tarto Ropka katlamajas töötas. Arvan ka, et toonast vabadusvõitlust tuleb au sees pidada ja see väärib mälestust,“ nõustus ta. 

Kipub lagunema

Samas tõi Külaots välja, et korstna säilitamisel ja väärikana hoidmisel on kindlasti ka miinuseid. „Korsten vajab professionaalset perioodilist hooldust ja remonti, muidu ta laguneb, mis teeb selle läheduses viibimise ohtlikuks. Lisaks igasugused nõuded ja load näiteks lennuametilt, mida kõrgete objektide puhul täita tuleb,“ lisas ta. „Igatahes kaalume ja arutame ettepanekut kindlasti. Kuna meil lähiajal pole plaanis korstent lammutama hakata, siis aega mõtlemiseks veel on.“

Fortumi pikemas nägemuses peaks praegu tõkkepuudega suletud piirkond saama avatud keskkonnaks. „Piirkonnast hakkab läbi minema kena avalik tänav, mille äärde tuleks korralik haljastus ja hoonestus,“ lubas Külaots. „Seega on mõtteainet ka alternatiivseteks lahendusteks, et vabadusvõitlust meeles pidada ning erinevad mõtted lisaks korstnale on teretulnud.“

Ebamäärane vastus Piret Tarto indu ei pidurda. „Kindlasti küsib keegi, kes seal üldse käima hakkaks,“ ennustas ta. „Tuletaksin meelde, et Tartu on nooruse ja jalgratturite, orienteerujate linn.“

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 23/09/2015 21:49:05



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.17190003395081