Küsitlus

Kas sõiduõpetaja naljad on sind solvanud?

Surma ootav haige: miks arst lõugab?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Enam kui Aleksandr Karasjovi häirib vildakas kommunikatsioon tema isehakanud pressiesindaja Ljudmilla Jürissoni. Kaur Paves

Eesnäärmesõralisega võitlev Aleksandr Karasjov teab, et sisulist ravi ta selles elus enam ei saa. Veelgi enam nörritab teda aga meditsiinipersonali hoolimatu suhtumine.

Pahaloomulise kasvaja tõrjumiseks määras onkoloog Margit-Maie Marjamägi Karasjovile eelmise aasta lõpus radikaalse kiiritusravi. Selle järelmite suhtes lähevad aga osapoolte seisukohad diametraalselt lahku.

Saatuslik juukselõikus

„Käisin abikaasaga juuksuris ja tal hakkas seal halb,“ meenutas kärmelt jutuohjad enda kätte haaranud Karasjovi elukaaslane Ljudmilla Jürisson. „Mehele tehti EKG ja sealt ilmnes, et ta oli saanud kiirituse üledoosi. Meid polnud sellest võimalusest teavitatud absoluutselt ja mina neist asjadest ise ju aru ei saa, ega ma meditsiinitöötaja ole. Seal on kogu tekst ju ladina keeles.“

Edasi viis paarikese tee tagasi Vallikraavi tänavale kliinikusse Marjamägi jutule. „Pärast vastuvõttu oli tohter väga vihane. Kogu aeg on ta vihane, ma ei saagi aru, mispärast. Karjus, et Aleksandril oli infarkt ja et miks talle kohe kiirabi ei kutsutud,“ kurtis Jürisson. „Kust mina sellest oleks pidanud aru saama? Mina neid diagnoose ju ei tea.“

Marjamägi kinnitas, et tema patsiendile oli tõesti EKG tehtud, kus „südameinfarkti ei välistatud“. „Palusin tal uuesti perearsti poole pöörduda, et välja selgitada, mis temaga lahti on. Nendega on pikalt räägitud, kusjuures patsient ise suhtlusest praktiliselt osa ei võtnud, suhtles ainult abikaasa,“ väitis ta. „Juba novembris tuvastasime südamepiirkonnas valud.“

Ühtlasi märkis onkoloog, et tavaliselt ei ole tal kombeks patsientide peale karjuda ega neid solvangutega kostitada. Kõvemat häält pruukivat ta vaid juhul, kui vastaspool muidu ei kuule. „See ei tähenda seda, et ma nende peale röögiks. Inimestel on küll kuulmisaparaadid, aga tihti on need välja lülitatud või pole õigel hetkel kaasaski,“ selgitas ta. „Siis ütlevad, et rääkige kõvemini, seepeale aga, et mis te röögite.“

Jürissoni versiooni kohaselt pärinud ta viimaks Marjamägilt, ehk saaks haigele vähemalt kiiritusest tekkinud iivelduse vastu mingeid tablettegi, sest kiiritus ajas teda jubedalt iiveldama. „Minu poole ärge rohkem üldse pöörduge!“ tsiteeris ta väidetavat vastust. „Minul on teiega seansid lõppenud.“

Arsti otsuses seisab tõepoolest, et nädalaga kaheksa kilo kaotanud patsiendi kiiritamine tuli kurnatuse tõttu lõpetada ning edasi peaks teda jälgima uroloogi juures. „Helistasin infoletti – kujutate ette, järjekord on kolm ja pool kuud!“ ahastas Jürisson. „Pean puusärgi voodi kõrvale valmis ostma?“

Kommikarbiga kosja

Marjamägi sõnul ei tule jutt üledoosist kõne allagi, sest ravidoosid on rahvusvaheliselt paika pandud. „Karasjov ei saanud pealegi peaaegu üldse ravi, sest pärast nelja kiiritust tuli ravi 14. detsembril lõpetada,“ lisas ta. „Eesnäärmevähi puhul tehakse muidu vähemalt 28 seanssi.“

Jürissoni ei veena aga meediku argumendid karvavõrdki. „Eesti meditsiin on kohutav, aga ühtegi sellist arsti ma veel näinud pole – ükskõik, mis ka poleks, ta ainult karjub. Mis viha tal patsiendi vastu olla võib?“ kurtis ta.

Suhete klattimiseks pole abi olnud ka ehtnõukaaegsetest meetmetest. „Olen arstile küll kommikarpe viinud, aga ei midagi. Öelgu siis, kui palju raha tuleb anda,“ soovitas Jürisson. „Ajab mind enda juurest ära – aga kuhu ma siis lähen, surnuaeda?“

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 21/01/2016 11:27:40



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.53863215446472