Küsitlus

Keda usud?

Vesi pole leib, et valid aga teise

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Kas uude neliaastakusse astuv Tartu Veevärk kipub väärt ressursiga priiskama?

Kuivõrd linn kiitis heaks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2030, on paslik veemajanduses toimunule tagasi vaadata ja tulevikkugi kiigata. Positiivse poole pealt tõi abilinnapea Valvo Semilarski Reformierakonnast esmalt välja elanike ja ettevõtete rahulolu 85 protsendi ulatuses.

Nelja aasta mustus

Samuti pidas abimeer oluliseks rõhutada keskkonnasäästlikku ühiskanalisatsioonivõrku, olulise suunana just lahkvoolset kanalisatsiooni, kus sadevesi on ühiskanalisatsioonist eraldatud. “Selles vallas astub veevärk jõulisi samme ja väga mahukalt on siin ka linn rahastajana kaasas olnud,” märkis ta. “Uutele tänavatele rajatakse juba sadevee kanalisatsioon alla.”

Arvestades põhjaveevarude olemasolu on Semilarski kinnitusel ilmselt otstarbekas jätkata veevarustust põhjavee baasil. Selleks on tarvilik olemasoleva Meltsiveski veehaarde kaitsmine, riskide maandamine. “Tegelikult tänaseks on veevärk soetanud ka Tartu vallas asuva maa-ala, nimetame teda täna Kobrulehe veehaardeks, mis on veehaarde tulevikku ja veevarustust silmas pidades nii öelda reserv,” valgustas abilinnapea.

IRLi fraktsiooni juhtfiguur Jüri Kõre juhtis aga tähelepanu asjaolule, et seni pole me veepuudust eriti tunnetanud. “Vee tähendusest sai vene ajal aru sellest, kui neli aastat allveelaeval teeninud eesti poiss tuli teenistusest koju ja läks sauna. Siis võttis ta enda pesemiseks pool kausitäit vett ja sellega pesi ennast siis nelja aasta mustusest puhtaks, sest vodõ nada beret (vett tuleb hoida),” meenutas ta. “Tänapäeval allveelaevale satutakse harva, aga sagedamini satutakse Aafrikasse ja need inimesed, kes seal on käinud, kipuvad koju tagasi tulles käituma samamoodi.”

Kukrule ei hakka

Kõre sõnul kasvab arusaamine jätkusuutlikust ressursikasutusest inimeste seas üha enam, kuid arengukavas sellest jälge pole. “Siin on planeeritud veekasutuse suurenemist nii elanike kui ka ettevõtete poolt. Kas see on päris otstarbekas mõtlemine ja käitumine?” avaldas ta muret.

Semilarski lisas, et kindlasti ei mõtle Tartu selles suunas, et meil on vett laialt käes ja võiks sellega priisata. “Vee taaskasutus on tulevikus plaanides ja sellesuunalisi ettepanekuid on kindlasti võimalik avaliku väljapaneku raames teha,” kinnitas ta.

Abimeer ei jätnud välja toomata sedagi, et Tartu vesi on täna küll kvaliteetne, kuid samas riigi keskmisest soodsam. Käibemaksuta vee hind on täna kliendile 0,616 eurosenti ja kanalisatsiooni kanaliseeritava vee hind 1,08 eurot.

Jaapanini minna

Semilarski võitluskaaslane, Tartu Veevärgi juhataja ja linnamajanduskomisjoni aseesimees Toomas Kapp rääkis samuti, et elutähtsa teenuse puhul on risk olemas ja pikaaegsele ressursi tagamisele on mõeldud. “Seda ei tahaks, et ühel päeval meil lihtsalt ei tuleks seda vett nagu allveelaevas. Hea peremees mõtleb pikalt ette,” arvas ta, jätkates omalaadse võrdlusega. “Kui ma lähen poodi ja ma oma lemmikleiba ei saa, siis ma selles süüdistan iseennast ja võtan teise leiva, aga kui elutähtis teenus otsa saab, siis tegelikult seda ei taha keegi üle elada.”

Samas selgub Kapi andmetest, et konteksti asetatuna ei paista me divesinikmonooksiidi sugugi laristavat. “Keskmine tartlane tarbib 80 liitrit vett ööpäevas, Narvas on vastav number umbes 110 ja Jaapanis 300,” lisas ta.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 01/06/2016 19:46:48



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.18365693092346