Küsitlus

Kust soetad joogid?

Armastatuimad arstid päästavad kuus kümneid

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Arstid on läbi aegade linna arengus väga mitmekülgset ja olulist rolli kandnud. Eelmisel kolmapäeval tänas kliinikum neid meedikuid, keda patsiendid 2015. aastal omakorda kõige rohkem tänanud olid.

500 esitatud tänuavalduses kordusid kõige sagedamini naistekliiniku günekoloogia osakonna juhataja Ülle Kadastiku ning traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku juhataja Aare Märtsoni nimed. Seni on auväärt arstide tunnustuseks avaldatud küll kliinikumi kodulehelt kopeeritud pressiteateid, ent arstidele enestele sõna pole antud. Selle vea parandab nüüd Tartu Ekspress.

Ülle Kadastik (58) on kogu karjääri vältel kliinikumiga seotud olnud. 2000. aastast juhib ta günekoloogiaosakonna tööd, töötades põhikohaga kirurgina ning aidates samal ajal kaasa uue põlvkonna arstide koolitamisele. Tema töönädal koosneb neljast operatsiooni- ja ühest vastuvõtupäevast, millele lisanduvad öövalved ja erakorralised lõikused. Keskmiselt opereerib ta ühes kuus vähemalt 30 inimest, kusjuures operatsiooni kestvus võib varieeruda 30 minutist kolme tunnini, vahel kauemgi.

Kuidas on lood Tartu arstide järelkasvuga? Kas linnas on häid noori arste ja kas me suudame üldse nende töölemeelitamisel Soomele konkurentsi pakkuda?

Tartus on väga palju häid noori arste, noorte tase on tõesti tugev. Selle aluseks on muidugi meie õppetöö kõrge kvaliteet. Paljuski sõltub see siiski ka erialast, meie osakonnas arstide puudust ei esine, pigem tuleb headele kandidaatidele teinekord koha puudusel ära ütelda. Noored õpivad väga palju iseseisvalt juurde ja kätt südamele pannes usun ma, et neist kasvavad võimekamad spetsialistid kui meie põlvkond. Lihtsalt nii palju on tänapäeval erinevaid allikaid ja kanaleid ennast harida ja infot ammutada.

Kuidas, jällegi Tartu näitel, suhestuvad omavahel kliinikumi poolt pakutav ravi ja erameditsiin?

Ma võtan ka ise ühel päeval nädalas vastu Elite erakliinikus. Patsientide jaoks pakuvad erakliinikud personaalset lähenemist, kiiret vastuvõttu ja kindlasti ka kvaliteetset ravi. Samas on tegu pigem ambulatoorse raviga, sest operatsioonide läbiviimiseks ei ole neil lihtsalt kliinikumiga võrreldavaid võimalusi. Meie osakonna operatsiooniploki tehniline varustatus on ikkagi rahvusvahelisel tipptasemel.

Erakliinikute olukorda raskendab ka järjest kokku tõmbuv haigekassapoolne rahastamine. Näiteks Soomes on erakliinikute tase tõesti väga võimas, ja meil on selleni veel pikk-pikk maa minna.

Kuidas on ikkagi tiheda graafiku ja nii suure patsientide arvu juures võimalik igale inimesele isiklikult läheneda ja tähelepanu pöörata, nagu näitasid ka kokkuvõtted tagasisidest?

Olin meeldivalt üllatunud, kui neist kokkuvõtetest kuulsin. Muidugi peab arstil olema aega, et igasse ravijuhtu süveneda. Aga ma juhiksin tähelepanu, et ma ei tegutse üksinda, ning õigupoolest on operatsiooni õnnestumise juures isiklikust panusest palju olulisem meeskonna koostöö. Kirurgi nimi jääb ikka kõlama, ent vähemalt sama tähtis on assistentide ja õdede panus. Nad teevad palju musta tööd ja suhtlevad patsientidega operatsioonide ette valmistamisel. Tahan neile suurt tänu avaldada. Just meie günekoloogiaosakonnas on kokku saanud eriti hea meeskond vanadest ja uutest olijatest. Suur-suur tänu teile!

Aare Märtson (57) on samuti kliinikumi kasvandik. Lisaks traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku juhtimisele ning praktiseerimisele juhendab ta doktorante ja tegeleb ka ise teadustööga. Ta uurib muu hulgas luude taastumist, liigeste proteesimist ja luukasvajaid. Dotsent Märtson on teinud tihedat pikaajalist koostööd Vietnami arstidega ning on nimetatud Vietnami Hue ülikooli külalisprofessoriks.

Kuidas on võrreldav omavahel Eesti ja Vietnami raviteenuste kvaliteet?

Kui rääkida haiglate varustatusest, siis see on neil vahest meie 80ndate aastate tasemel. Haiglate taristute võrdlus on keerulisem. Ma ei mäleta, et meil oleks kunagi kahte haiget ühte voodisse paigutatud. Olukord on kohati üpris drastiline, kuid arvesse tuleb võtta ka kultuurilisi erinevusi. Aasia mentaliteedile on ilmselt omane vähese pinna peal paljukesi hakkama saada. Seda kinnitab ka minu kogemus Hong Kongist ja Taist.

Teisest küljest iseloomustab Vietnamit ja kogu regiooni äärmiselt tormiline areng. Kõikjal püstitakse uusi pilvelõhkujaid, rajatakse teid ja sildu. Nad on järk-järgult sisse viimas ka euroopalikku ravikindlustussüsteemi. Nii et lähiaastatel võib olukord suuresti muutuda ja paraneda.

Tulles tagasi Tartusse – kas kliinikumi süsteem ja erapraksised on omavahel pigem kolleegid või konkurendid? Kumba peaksid patsiendid eelistama?

Ma ei oska seda küsimust niiviisi püstitada. Selge on, et haigekassa teeb omalt poolt kõik võimaliku, et erameditsiin riigi toetusest ilma jätta. Nõnda pole sealt ka suuremat tulemust loota. Tulenevalt meie ühiskonna väiksusest pole just palju patsiente, kes jõuaksid kulutused sajaprotsendiliselt ise tasuda. Keerulised operatsioonid on niivõrd kallid, et praktiliselt igal pool, v.a USA-s, viiakse need läbi riikliku süsteemi raames. Teiselt poolt on erameditsiinil eelis intiimsete haiguste ravis, kus saab pakkuda paremat teeninduskvaliteeti. Ka ortopeediat peetakse klassikaliseks erameditsiini erialaks.

Milline on teie arvamus – kas ka saja aasta pärast valutavad liigesed sama moodi kui praegu?

Ligikaudu poole või rohkemgi perearstide poole pöördumistest moodustavad skeletti ja muskulatuuri puudutavad kaebused. Selle taustal on mul raske ette kujutada, et olukord võiks kardinaalselt muutuda. Samas võib läbimurret oodata biotehnoloogilistest lahendustest – vahest ei pea tulevikus liigeseid välja vahetama, vaid neid annab ka teistmoodi ravida. Traumad, luumurrud jäävad meiega ka saja aasta pärast. Tõenäoliselt oskame neid küll tõhusamalt kokku kasvatada. Kokkuvõtteks julgen loota, et ehk valutavad liigesed saja aasta pärast ikkagi natuke vähem.

 

Väljavõtted patsientide tagasisidest

  • Soovin südamest tänada dr Ülle Kadastikku ja günekoloogia osakonna õdesid, hooldajaid väga hoolitseva suhtumise ja ravi eest!
  • Mul oli diagnoosiks kusepõie song ning mind opereeris dr Ülle Kadastik. Tahan väga tänada kõiki häid inimesi, kes minuga tegelesid. Mulle jääb meelde eelkõige soojus ja südamlikkus, ma ei unusta seda kunagi.
  • Olin günekoloogiaosakonnas operatsioonil ja ravil. Tahan eriti tänada dr Ülle Kadastikku väga sooja ja mõistva suhtumise eest.
  • Tahan südamest tänada traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku juhatajat dr Aare Märtsonit, kes süstis minusse usku ja rõõmu edasiminekuks, kes oskab haiget inimest ära kuulata ja annab jõudu! Mina isiklikult tulin kordusoperatsioonile. Ei hakka teise linna arste maha tegema. Doktor pole Jumal, kes kõike näeb. Siinne tähelepanu mind lihtsalt üllatas. Loodan ja usun, et aeg parandab haavad. Tänan kõiki õdesid ja hooldajaid, kes tegutsesid ääretult lugupidavalt.
  • Ma tänan siiralt dr Aare Märtsoni ja tema meeskonda ning kogu ortopeedia personali, kes on väga hoolivad. Peale operatsioonist ärkamist olid kõik nii siirad ja abivalmis. Jään tänutundega meenutama teid kõiki. Jätkugu teil ikka jõudu ja jaksu kõigega toime tulla.

Autor: Meelis Kaldalu, meelis@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 01/06/2016 22:02:45



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.19149208068848