Küsitlus

Keda usud?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Kuigi viimasel ajal maalivad vaenlased minust pätti ja kaabakat, peaksid nad aru saama, et tegelikult olen alati õigluse eest väljas olnud.

Tegin oma Jaama tänava häärberis rõdu peal mehemoodi suitsu, kui nägin maja ees õõvastavat vaatepilti. Üks meest kägistas oma naist ja hiljem tagus maaslamajat jalaga näkku. Algul vaatasin, et daam on surnud, aga kui viiendalt korruselt alla asjatama jõudsin, oli end ikka püsti ajanud. Nii ikka ei sobi talitada, olgu või oma elukaaslane. Aga eks venelastel see nii käibki, et kes lööb, see armastab – olen omal nahal kogenud.

Kehv teenindus

Kutsusin viivitamatult politsei ja ei läinud poolt päevagi, kui nad ka kohale jõudsid. Kohapealse tegutsemisega võin rahule jääda. Kolm venda tassisid mehe minema nagu A-rühm, ainult neeger oli veel puudu. Karjusin veel järele, et loodan, et ta kergelt ei pääse.

Olin nii vihane, et ütlesin lausa politseile, et pöörake viieks minutiks selg ja jätke mees minu kätte. Küll mina teda juba jalaga näkku oleks tagunud. Muidugi ei lasknud nad sellel juhtuda. See-eest leppisin ohvriga kokku, et annan tema kasuks tunnistuse, sest minul pole õrnema soo jaoks millestki kahju.

Ehmatus oli suur, kui juba järgmisel hommikul sama jorssi hoovi peal nägin. Mees oli veel vihanegi, et arestimajast liiga vara välja visati – bussid kindlasti veel ei käinud ja pidi jalgsi Lõunakeskuse kõrvalt Kivilinna kõmpima. Lisaks sai selgeks, et minu tunnistust pole kellelegi vaja, sest naine oli avalduse kirjutamisest loobunud.

Riik viskab villast

Kõige naljakam on see, et eelmisel õhtul olin leidnud maast uue telefoni – kojamehena olen varemgi kõiksugu põnevat taskusse ajanud. Jäin ootama, et keegi oma numbrile helistaks, ja lõpuks oli toru otsas seesama vägivallatseja.

Minul on hea süda ja loomulikult andsin härrale tema vara ilusti tagasi. Enne nõudsin viis eurot leiutasuna sisse – ei maksa ju mitte ainult telefon ise, vaid ka seal sisalduvad andmed.

Selline “karistus” on aga juba anekdoot. Kaineri eest ei pea ju maksmagi mitte, sai prii küljealuse. Ise pakuks küll välja, et öö seal viietärnihotellis võiks vähemalt sada eurot maksta. Läheks ise koha peale õiendama, aga lihtsalt ei viitsi sinna Riia tänava lõppu sõita – pärast pannakse veel puhuma ja siis saan ise trahvi.

Kavalalt kainerisse

Muidu riik küll kurdab, kuidas millekski raha pole. Kui minusugune korralik kodanik joob avalikus kohas pudeli õlut (nagu momendilgi), siis väänatakse kohe trahv ära. Mul on juba kaval taktika välja mõeldud: nii kui õlut degusteerides politseid näen, viskan pikali ja teesklen, et olen maani täis. Siis ehk viivad kainekasse ja ma ei pea midagi maksma.

Endal istuvad sinised küll nagu kaktus karu istmikus. Terve elu jooksul pole nendega nii palju kokku puutunud kui nüüd mõne viimase kuuga. Libistasime taas kahe vennaga Konsumi lähistel rahulikult õlut, ratas kenasti käekõrval. Seekord lähenesid nad oma bussiga hoopis Sangari poolt, aga meil vedas. Patrullis olid sedapuhku ikkagi inimesed: keerati aken lahti ja öeldi, et minge jooge Pirogovi platsil või kodus. Tänasime viisakalt ja muidugi ei lasknud seda omale kaks korda öelda.

Küllap on ümbruskaudsetel inimestel lihtsalt igav ja nii nad arvamusliidritele pidevalt seadusesilmasid välja kutsuvad. Ega nad alati ka ise mõista tulla. Igal naisel kipub ju mobiil olema ja eks neil on siis hea aknast vaadata.

Kohting iseendaga

Tundub, et head mehed pole tänapäeval hinnas, igasugu retsid aga küll. Muudkui tassi naistele maikellukesi kohale, kuid kasu ei miskit. Ega loll ise aru ei saa, et ta loll on.

Väga alatult sain korvi uuelt pruudilt, kellega vahepeal juba üsna mõnusalt susises. Enne kohtingut oli proual telefon lihtsalt välja lülitatud. Hea, et talle veel lilli polnud valmis ostnud. Aga pooleteiseliitrine Gin oli küll olemas – tõsi, selle punnitasin juba varahommikul üksi sisse.

Asi võis olla ühes mu meelistegevustest: ütlesin kohe välja, et kui ta ikka nii õudselt suitsetamise vastu on, siis tegelegu oma asjadega. Sigaretti ei jäta mina iialgi. Mitme naisega on juba sama mure esile kerkinud ja kõik nad olen suutnud seljataha jätta.

Sellega seoses võiksid lugejad märku anda, kus soodsaid Venemaa salasigarette müüakse. Sõbrapoiss, kes mulle neid vahepeal tarnis, astus pärast seda, kui temast ajalehes juttu oli, mulle kaupluses ligi ja käskis mul tema number ära unustada.

Landib hauaeelikut

Mõttetut luuda ma taga nutma ei jäänud ja haarasin taas härjal sarvist, pannes Tartu Ekspressi vallatu tutvumiskuulutuse (uue hinnaga 1,20 eurot). Seal oli selgelt öeldud, et olen pensionieelik, aga esimene vastaja põrutas kohe, et tema on 67 ja minu jaoks ikka liiga vana. Lohutasin, et see mõni aasta ei pruugi alati midagi tähendada, aga tema jäi endale kindlaks. Ei saa aru, miks siis üldse helistas.

Samas lehes kuulutab üks daam, kelle jaoks jälle mina liiga noor tundun olevat, et tema otsib 65-72-aastaseid mehi. See 72-aastane võib muidugi homme juba surnuaias olla, miks ta nii vanu tahab?

 

Svelana Vassilevskaja
KÜ Kaunase pst 16 juhatuse esinaine

Kojamees Uuno on mulle tõelise karuteene teinud. Eelmises lehes kirjutas ta suure hurraaga, kui hea ülemus ma olen, aga ka seda, et ma titte ootan. Nüüd on välja minnes mul kümme ümbruskaudset mutikest järel, kes kõik küsivad, millal siis tähtaeg on. See ei ole nende asi!

Saan aru küll, et Uuno on selline tore poiss – anna paar õlut sisse ja räägib, mida vaja. Eks sõnavabadus kehtib tallegi, aga minu eraelu võiks ikka mulle jääda. Pool Tartu linna ei pea teadma, kas ma olen äkki lahku läinud või kellega ma kepin.

Kerly Peitel
Lõuna prefektuuri pressiesindaja 

Tõepoolest sattus Uuno pealt nägema, kuidas 42-aastane mees lõi jalaga oma naisele näo piirkonda. Mõneti silmakirjalik, kuid antud juhul siiski kodanikujulge olukord, sest oma kodus on Uuno kahjuks võtnud elukaaslase suhtes vägivalda salliva hoiaku, samas vähemasti teiste inimeste puhul ta seda ei õigusta.

Kainestuskamber ei ole midagi hotellilaadset. Seepärast ei kaasne seal viibimisega ka arvet või eraldi rahalist karistust. Kambrisse paigutatakse joobes inimene peamiselt selleks, et ennetada tema vägivaldsuse jätkumist või näiteks ka purjuspäi iseenda ohtu sattumist. Antud juhul vabastati vägivallatsenud mees kainestuskambrist samamoodi täpselt siis, kui tema seal hoidmiseks enam alust ei olnud.

Paralleelselt mehe kainenemas viibimisega tegelesid juhtunuga uurijad, kuid naise väitel probleeme mehega polevat ning ütluste andmisest ta keeldus. See on kannatanu seaduslik õigus: keelduda ütlustest oma lähedaste vastu. Võib öelda, et perevägivallajuhtumite puhul on see isegi kahetsusväärselt sage, et ütlustest keeldutakse.

Asjaolu, et osapool menetlusest keeldub, ei tähenda siiski, et vägivallatseja või ohver politsei huviorbiidist kaoks. Iga vägivallajuhtumi puhul jääb perekond politsei, sotsiaaltöötajate ja teiste partnerite luubi alla.

 

Tartu Ekspress vabandab, kui Uuno artiklites kedagi solvanud on.

Autor: Uuno Kivilinnast, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 08/06/2016 19:03:54



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.18306708335876