Küsitlus

Keda usud?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Liikumispuue ei takista Enn Voikat igal rindel ebaõiglust taga ajamast. Kaur Paves

Eluaegse vabadusvõitleja ja pikaajalise bussikontrolöri Enn Voika viimaseks sooviks on, et valskus ja varastamine Tartu maakonnaliinidel lõppeks.

Alatasa Varalt Taaralinna ja sealt edasi mujalegi vabariigi sangareid mälestama põrutav Voika on juba ammu tähele pannud, et midagi kohalikel bussiliinidel õieti ei klapi. Nimelt ei pääse invaliid sageli oma ihaldatud ja ette nähtud kohale kohe juhi kõrval, vaid peab komberdama sõiduki tagaossa. „Bussijuht kakub kõik sildid ise maha. Nii ei saa iga suvaline invaliid, näiteks mina, strateegilisele kohale istuda ja segada juhti varastamast,“ lajatas ta.

Raua raskus

Konspiratsioon seisneb teeneka vanahärra sõnul selles, et pättjuhid tavatsevad täiesti tervetele inimestele invaliidide nullpileteid väljastada, kuid raha ikka täie rauaga vastu võtta, lootes, et keegi seda ei märka. Seepärast saab staažika kontrolöri naabrus neile halvimaks võimalikuks üllatuseks: „Vene ajal oli tavaline, et bussijuht muudkui tagus pileteid välja ja kõrvalistuja-kaasosaline jagas need inimestele välja. Õppisin kaheksa teenistusaastaga kõik nende trikid ära.“

Voika ei süüdista tühja, sest vähemalt korra on Lovjagini-nimeline sohver talle ka teo pealt vahele jäänud. „Ise ühe külapoisiga nägin pealt, kuidas noorpaar Särjel lapsega peale tuli. Mees läks lapsega tagumisest uksest peale, aga siis tuli küsima, miks te mulle kaks nullpiletit müüsite!“ meenutas Voika õudset vaatepilti. „See pilet võis oma kaks eurot maksta – neli eurot kahe vändakeerutuse eest!“

Voika on teadlik tõsiasjast, et tema mantlipärijad maavalitsuses kontrollivad busse ka praegu, ent usub, et salasidemete kaudu saavad petised reididest ette teada. Enda sõnul on ta teema tõstatanud ka bussifirma juhtkonnas, kus vanad tuttavad teda endiselt meeles peavad. „Direktor ütleb, et eks juhtidel ole ka raske. Muidugi on raske, kui õhtuks taskud raudraha täis on!“ naljatles seenior. „Naeru ajab peale, kui lapsikud need juhid võivad olla – vanasti olid selle ameti peal ikka mehed.“

Rohkem suhtlust

Voika lemmikliini teenindava Go Busi lõunaregiooni teenindusdirektor Ervin Nõmme ütles, et seni pole ettevõtet keegi probleemidest teavitanud, mistõttu pole osatud ka säärast teguviisi karta. Liinil sõidavad tema sõnul peamiselt kohalikud bussijuhid, keda on sel aastal ametis kokku 11 kuue erineva bussiga. Seega oleks uurimisel väga abiks konkreetne vihje mõne kuupäeva kohta, mida aga Voika täie kindlusega jagada ei suutnud.

Maavalitsuse ühistransporditalituse juhataja Annes Täht seevastu möönis, et on Voikaga murekohti arutanud küll. „Kindlasti bussijuhid ei varja ega võta maha invaliidikohale viitavat silti, samuti pole siltide puudumisest teateid järelevalveametnikelt,“ rõhutas ta.

Täht lisas, et iseenesest ei keela invaliidikohale viitav silt seal istuda ka tervetel. „Kui bussi siseneb inimene, kellel on eelisõigus seal istuda, siis loomulikult peaks seal istuv reisija vabastama koha,“ märkis ta samas. „Sellistes situatsioonides peaks reisijad omavahel suhtlema, et ebameeldivusi vältida. Samuti võib appi paluda bussijuhti.“

Teist ei andestata

Tõsisema probleemi, „musta teenistusega“ puutuvad ametnikud Tähe väitel kokku väga-väga harva. „Usun et bussijuhtidele on töökoht ikkagi väga tähtis ja sellised riskid ei tasu neile kuidagi ära,“ sõnas ta. Nimelt on maavalitsusel Go Busiga kokkulepe, et kui üks juht peaks petmisega teist korda vahele jääma, siis teda Tartumaa avalikele liinidele enam ei lubata. „Järelevalveametnikud käivad maakonnas kontrollimas vähemalt neljal päeval nädalas ja bussijuhid ei tea, kus ja millal. Seda infot teavad ainult ametnikud ja mina.“

Ülikogenud kontrolör Voika, kes kõrge vererõhu tõttu stressirohkest tööst loobuma pidi, on aga hobi korras tähele pannud veel üht rikkumist: linna sisenedes ei tehta tema märkmete kohaselt mitte korralikku ringi läbi Kaluri tänava, vaid põigatakse McDonald´si ja Statoili eest läbi otse bussijaama siseterritooriumile. „Aga paljudele inimestele tuleb ju keegi bussile vastu. Eks need turvamehed ole ka parajad...“ kurtis ta. „Sellist asja ei tohi olla, et lõpp-peatus jääb läbimata! Ju siis kukub nutsu nii palju, et ülemus jääb rahule.“

Tähe pani Voika teooria tõsiselt järele mõtlema, sest varem pole selliste muredega ükski kodanik ette astunud ega järelevalvegi seda täheldanud. „Bussid on mõõdult tunduvalt suuremad kui sõiduautod ning sealne manööverdamine on igati raskendatud – kui tanklas on autod, siis läbisõiduvõimalus puudub, samuti on McDonaldsi kõrval parkla autosid täis,“ selgitas ta, miks ei kõla selline isetegevus loogilisena. „Lisaks sellele on Statoili kõrval kohe taksopeatus, kus pole väga ruumi isegi sõiduautol, et keerata bussijaama sisehoovi. Ametnikel on võimalus busse reaalajas jälgida, lõikamist pole keegi avastanud.“

Viljandi veidrused

Voika vastaspoole argumente ei usu ning tema jaoks kipub valgus tunneli lõpus juba kustuma – sedavõrd madal on vanahärra hinnangul personali moraalne kvaliteet. „Isegi oli juhtum, kus bussis oli üksainus mees ja istus invakohal. Kui palusin koht vabastada, saadeti mind ropult igasugu suguelunditesse,“ meenutas ta. 

Mööda riiki vabadusvõitluse mälestust au sees hoidmas käiva mehe hinnangul võiks Tartumaa bussijuhid hakatuseks ümbruskaudsetest kolleegidest eeskuju võtta. „Näiteks Saaremaa bussijuhid on väga viisakad – nii kui ütled, et sügav puue on, saadavad kohe istuma. Tallinna mehed samamoodi,“ pajatas Voika. „Viljandi mehed on selle poolest veidrikud, et tervitavad inimest juba enne, kui ta ise suu lahtigi jõuab teha. Meie mühkamitel on suu alati lukus.“

Kaamerad tulekul

Voika resümee hetkeseisust on õige tõsine: kui nüüd ka keegi seda asja uurima ei hakka, on terve riik, mille eest ta läbi elu igal rindel seisnud on, ju täiesti mäda. „Järelikult peaks ise ka riigipanka tööle minema – saaksin ühe korraga rohkem raha kõrvale panna kui need juhid siin aastaga,“ arvas ta.

Maavalitsusel on siiski bussisõduri hingele veidi palsamit määrida: juba sel ja järgmisel aastal on kavas kõikidesse bussidesse kaamerad paigaldada.“Tänu nendele suureneks liinide üle järelevalve võimalus ning jäädvustataks bussides toimuvad intsidendid. Kaamerad aitaksid tublisti kaasa järelduse tegemisel, kas õigus on reisijal või bussijuhil,“ kinnitas Täht. „Me ei saa karistada mitte kedagi, kui puudub ametlik alus.“

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 08/06/2016 19:27:29



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.18589901924133