Küsitlus

FINAAL: millist ideed toetad kaasava eelarve hääletusel?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Suures presidendivalimiste tuhinas on üks väärikas kandidaat suisa kahe silma vahele jäänud.

19. augustil jõuab üks kõva töörügaja pensioniikka, ehkki tunnen end endiselt 40-aastasena. Siis ongi paras hetk otsida uusi väljakutseid ja esitada rahva lemmik Uuno Pungar riigipeaks.

Sõltumatu sangar

Põhjuseid jagub mitmeid. Esiteks olen selgelt erakondadeülene kandidaat – mitte keegi lihtsalt ei soovi mind enda ridadesse. Olen üha populaarsemaks muutuvas Tartu Ekspressi kolumnis hurjutanud nii sotse lollaka 800-eurose miinimumpalgalubaduse pärast kui vedanud vägikaigast endise IRL-ika Erki Noolega, kes ei julgenud minuga võidu raekoja eest kaubamajani liduda.

Samas olen poliitikas siiski jõudumööda kaasa löönud – küllap kõik veel mäletavad, kuidas ma ihuüksi naistepäeval Toompeal selle eest võitlesin, et 8. märts rahva soovide kohaselt ikka riigipühaks kuulutataks. Ei suutnud mind valitud teelt kõrvale meelitada isegi vana miilitsa Kalle Laaneti odav katse rahvamees šokolaadiga ära osta.

Jah, tookord jäi eesmärgist pisut puudu, kuid nüüd ongi aeg asi uues ametis tõeliselt käsile võtta. Austan naisi väga (ehkki politsei arvab lõputute väljakutsete tõttu nähtavasti teisiti) – on nad ju meid sünnitanud ja pakuvad üldse palju lusti. Muidugi, presidendirolliga õrnem sugu ikka hakkama ei saa, see jäägu mulle.

Pole hobune

Mind sobiks võrrelda eelkäija Toomas-Hendrik Ilvesega, sest ka mina olen juba kolm korda õnnelikult abielus olnud ja ka kaks toredat poega sigitanud. Kui palju daame minu meheau mitteametlikult tunda on saanud, jääb siinkohal mõistagi saladuseks. Selge on see, et tegus töömees on iga riigikorra ajal hinnas.

Siit paistab järjekordne säästukoht – eksnaine minuga Kadriorgu kaasa ei tule, sest pole minu kampaaniat toetanud. Talle jäägu kolmetoaline korter Jaama tänaval, kust ta mind niigi juba ammu välja üritab kangutada. Vähemalt saan omale korraliku ja stabiilse pinna, jube tüütu on kohtinguid ainult nädalavahetusele, mil naine maal on, ajastada.

Kes arvab, et ma sooja koha peal hirmsat moodi laristama hakkan, eksib rängalt. Võin vabalt ka ise lossiümbruse igal hommikul luuaga üle käia, teist nii usinat kojameest pole Kivilinn seni veel näinud ja ega ma Kadriorulegi võlgu jää. Ei maksa karta sedagi, et uus president maksumaksja raha eest omale hambad suhu laseks panna – ega ma hobune pole, et mind hammaste järgi hinnata.

Sõnavabaduse nimel

Riigikogus aatemehel võimalusi pole, sest seal toetavad vanad kommunistid kindlasti kameeleonina igale kohale edukalt sobituvat Siim Kallast. Semud Viktor Vassiljev ja Peeter Ernits, kellega parlamendi ees prouade eest võitlesime, rääkimata kaunist muusast Oudekki Loonest, on kahtlemata minu poolt, kuid nende tugikätest jääb väheks.

Hoopis teised on lood valimiskogus, kus väikevaldade esindajad tubli töömeest raudselt sooja sõnaga meeles peavad. Eeskätt loodan muidugi Tartumaale, kus terve elu suuri tegusid olen teinud, kuid maju on püsti pandud ka Viljandis, Paides ja Türil.

Tegelikult ei ole mul mingit soovi Tartust kui vabariigi kaueimast linnast lahkuda. Kahjuks on kaks nõiamoori, kes ei Eesti ega Euroopa Liidu õigusest lugu ei pea ja mind vaikima sunnivad, elu siin võimatuks teinud. Kohtu ähvardusel ma nende nimesid välja öelda ei tohi.

 

Mati Möller
Mäksa vallavolikogu esimees

Loodan, et president valitakse ära riigikogus. Kui valimised peaksid jõudma valimiskogusse, siis kantakse sinna üle riigikogus esitatud kandidaadid. Sellisel hetkel uute kandidaatide seadmine ei tundu olema mõistlik ega konstruktiivne tegevus. Minul isiklikud eelistused puuduvad ja need ei omaks ka mingit tähtsust. Volikogu valib oma esindaja hiljemalt seitse päeva enne valimiskogu.

Märt Meesak
Konguta vallavolikogu esimees

Kahjuks ei ole au Uuno Pungarit tunda ja pole temast ka varem midagi kuulnud. Samas olen kindel, et Eestis on veelgi tublisid teisi inimesi, kes omaduste poolest võiksid olla kandidaadid. Et inimese kohta arvamust kujundada, on vaja kas teda tunda või tema sõnavõttude kaudu saada teada tema maailmatunnetusest ja seisukohtadest.

Täna on Eestis selline valimiskord, et esmalt langetab otsuse riigikogu ja kui seal ei õnnestu kellelgi valituks saada, siis valimiskogu. Mina pooldan otsevalimist, rahva poolt valimist, kus kandidaadiks saadakse teatud hulga häälte arvu esitajate olemasolul. See annaks võimalused ka Pungarile ja teistele temasarnastele.

Kuna ma ei ole veel ka valimiskogu liige, sest Konguta vallavolikogu pole mind selleks veel valinud, siis ei saa ega oska ma selliselt veel seisukohta kujundada. Isikliku seisukohana pean tunnistama, et ma Pungarit tänases olukorras eelkirjeldatu tõttu ei toetaks.

Eelistan aga küll erakondadevälist kandidaati ja hetkel on minu soosikuks seniseid arvamusi lugedes Allar Jõks kui sobiv Eesti Vabariigi põhiseaduse tundja. Selle tundmine ja tunnetamine ongi tegelikult presidendi esmane ülesanne oma ametikohustustes. Kõik ülejäänud tegevused on seni ametis olnud presidendid oma oskustele vastavalt juurde võtnud.

Vladimir Šokman
Tartu linnavolikogu esimees

Esimesed presidendikandidaadid on alles nädalavahetusel tekkinud ja vara on rääkida kellegi eelistamisest valijameestekogus, kui asi pole veel isegi riigikokku jõudnud.

Jaanus Järveoja
Nõo vallavolikogu esimees

Kui ma oleksin valimiskogu liige, mida ma praegu ei ole, siis ma hetkeinfo põhjal Uuno Pungarit ei toetaks. Ja ma väga ei näe võimalust, et minu seisukoht selle kohta muutuks. Mis ei tähenda, et härra Pungar tubli Eesti kodanik ei oleks. Kui valimine läheb valimiskogusse, siis arutame seda teemat volikogus ja siis kujunevad ka eelistused.

Autor: Uuno Kivilinnast, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 15/06/2016 18:31:51



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.16987013816833