Küsitlus

FINAAL: millist ideed toetad kaasava eelarve hääletusel?

Musterkodanik sunnib värdparkijaid kukrut kergendama

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Neljarattalise sõbra võõra maja prügikonteineri ette poetanud neiu selgitused, et algselt kümneminutiliseks plaanitud kodukülastusest kasvas välja ootamatu vajadus pangastki läbi käia, sõnakaid parkimisaktiviste ei veennud. Kaur Paves

Märtsi algul Küüni tänaval läbi pekstud ja kodanikujulguse eest tuhande tartlase tänuga pärjatud pereisa Jaanuse haavad on vaevu paranenud, kui juba saavad tema sama ennastsalgava nimekaimu õiglustunnet valusalt tunda kõik autojuhid, kes elementaarsest parkimisviisakusest kinni pidada ei suuda.

Iga päev last Turu tänava lasteaeda viivale Jaanus Tihanovile ei mahu pähe, kui nahaalselt võib kesklinna tööl käiv rahvas Turu 7 ja 9 ümbrusse jäävat ala ära kasutada. “Kogu krempel käib selle ümber, et see on linna maa ja linn ütleb, et siia võib parkida kes iganes. Ja siis pargitaksegi sissesõit põhimõtteliselt kinni!” kurtis ta. “Menetlusteenistus ütleb, et ei saa midagi teha, liikluskorraldusteenistus jälle ei tee midagi.”

Kolmandik rahas

Tihanov ei siuna niisama tagaselja, tema telefonikaamera on intensiivselt töös olnud juba aastaid. Nii kui mõni järjekordne liiklusgeenius silme ette jääb, “lendab pilt menetlusse”. “Kui inimene ikka pargib nii perverdina, siis ei saa seda inimlikult võtta,” selgitas vapper mees. “Minu jaoks ei ole probleem tunnistusele oma nimi alla panna.”

Sageli kipuvad majarahva elu kimbutama naissoost juhid. “Vabandust väljenduse eest, aga emased ju märkidest aru ei saa – näeb, et parkimist keelav märk on ees, aga temal on vaja kesklinna saada. Vaatab märki, vaatab, palju postini vahet on, aga posti otsas oleva märgi sisu jääb arusaamatuks,” meenutas ta üht kokkupuudet. “Pidasin siis kinni, et kas te märgi otsas olevat teksti ei pannud tähele? Aga pean või, on see oluline või?”

Omavalitsuse tagasiside jätab põhimõttekindla Tihanovi hinnangul tugevalt soovida. “Jutt on ikka, et meie eesmärk pole karistamine ja ainult kolmandik sanktsioone on rahalised. Aga kui inimesed ikka aru ei saa, siis millest me räägime?”

Õnnetu rase

Liikluskorraldusteenistuse juhataja Martin Nelis selgitas, et probleemistiku juured peituvad tõigas, et Turu 7 ees laiutab liiklusmärk “Sissesõidu keeld". “Selline korraldus ei anna valesti parkimise puhul menetlemiseks alust, kuna politsei peab rikkumise – sissesõidu – reaalselt fikseerima,” märkis ta.

Nelis soovitas ühistul vahetada olemasolev liiklusmärk hoopis “parkimiskeelu ala" vastu, mille puhul on võimalik valesti parkijat rikkumisest teavitada ja vajadusel menetleda. “Liiklusmärgi paigaldus tuleb liikluskorraldusteenistusega kooskõlastada,” mainis ta siiski. “Teavitame ka linnakantselei menetlusteenistust täiendavast järelevalve vajadusest pärast märgistuse muutmist.”

Seni aga peavad Tihanov ja tema kartmatu sekundant, korteriühistu esimees Ago Jõgela võitlust õiglasema parkimismaailma eest ise edasi pidama. Paraku võib nii juhtuda, et isehakanud korrakaitsjatel tuleb alatute kaebuste tõttu endal politsei ees aru anda. “Tegin kord juhiukse lahti, et inimesega rääkida – ja päev hiljem öeldi mulle, et ma olla uksetrossi ära lõhkunud ja ukse pahupidi tõmmanud,” meenutas Jõgela üht sellist juhtumit. “Lisaks väideti, et ma olla raseda naise peale räusanud. Hiljem tuli välja, et temaga rääkida ei saa, sest ta on parasjagu tööl – käib teine raseduskuu.”

Swedbanki perverssused

Kui kodumaiseid huligaane annab veel millegagi hirmutada, siis võõraste numbrimärkide ees vajuvad käed jõuetult rüppe. Nii on kunagisest haljasalast kujunenud songermaa, kuhu rehvid üha sügavamaid rööpaid kraabivad. “Nüüd on menetlejate seisukoht, et kuna muru enam ei ole, ei saa kellelegi haljasala rikkumise eest trahvi teha,” kurtis Tihanov.

Eriliselt teeb meestele tuska asjaolu, et nende armsat kodukamarat kasutab alatult ära siinse pangandusturu suveräänne valitseja, kes kõrvalmajas kontorit peab. “Ühe naistöötaja Toyota Corolla on kurikuulsalt läbi aastate perverssustega silma paistnud,” teadis Tihanov rääkida. “Kas tõesti on pangatöötajad sunnitud omale kuskilt mingi koha nihverdama?”

Innustatuna nimekaimu juhtumist Kesklinna keskuse ees, kus oma võsuke isa kolkimist pealt pidi vaatama, oleks ühe pangadaamiga mõned kuud tagasi vastasseis peaaegu füüsiliseks läinud. “Oli siin oma Volvo kõnnitee ja prügikasti vahele pannud nii, et mine vaseliiniga läbi. Küsisin otse, miks ta nii teeb, mis tal viga on. Selle peale tuli välja, et olen haige inimene ja ahistan teda,” kirjeldas Tihanov. “Tekkis juba tunne, et tahab lüüa mind. Pakkusin välja, et toon lapse ka ligemale, saad ka ehk kuulsaks.”

Eramajja ei kipu

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask möönis, et eelmisel aastal laekus asutusele tõesti korteriühistu esimehelt foto valesti pargitud sõidukist, kuid probleemi taaskerkimisest ei ole pank teadlik. “Auto oli Dorpati kontori töötaja oma ja me rääkisime selle töötajaga ning olukord lahenes,” lisas ta. Siiski lubas pangaesindaja omalt poolt majarahvale meelde tuletada, et nad parkimisel arvestaksid kõikidele kehtivate reeglitega ning võimalusel jätaksid autod spetsiaalsetesse parklatesse või tuleksid tööle jala või ühiskondliku transpordiga.

Lõppude lõpuks taandub asjaosaliste hinnangul kõik austusele. “Kui eramaja ees värav lahti on, siis ei lähe ju keegi sinna parkima, olgugi kolm vaba kohta. Aga siin on ka ju eravaldus, mis sest, et 60 inimese peale,” selgitas Jõgela.

Omavalitsuse põhjendus, et korraldustelele vilistavate juhtide taltsutamiseks ei jagu menetlejaid, aktiviste ei veena. “Kui viis-kuus autot järjest seisavad, saaks menetleja sealt oma päevapalga ju päris kiiresti kätte, 15 minutiga annaks need trahvid välja kirjutada,” soovitas Jõgela.

Viis šokki päevas

Seda enam, et mujal linnas kalduvad staažikad roolikeerajad kontrolöridega sootuks tihedamini ja intensiivsemal toonil kokku puutuma. “Mulle ettevõtjana on südalinnas kaheksa minutiga trahv ära tehtud, sest “me ei tuvastanud kauba laadimist“. See, et ma arvutiseadmed üles kliendile ära viisin, pole siis nende jaoks laadimine, kuigi pool tundi on see lubatud,” meenutas Tihanov. “Samal ajal viib saiakaupmees tänava teise otsa oma kaste 20 minutit.”

Seniks aga peavad härrased tervise ja inimsuhete arvelt altruistlikku võitlust jätkama. “Minul on maja ees, kui siin vähegi rohkem viibin, neli-viis juhtumit päeva jooksul. Kas mul on tarvis oma vererõhku nii tihti üles ajada?” päris Jõgela retooriliselt. “Mina oma maasturiga pressin muidugi igalt poolt läbi, aga mida teised tegema peavad?” täiendas Tihanov.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 16/06/2016 12:45:58



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.18641781806946