Küsitlus

Keda usud?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Taaralinn püsib Rio di Janeiro olümpiamängude esimeste päevade järel vabariigi tugevuselt teise spordilinnana, ehkki konkurents selle tiitli nimel üha tiheneb.

Vaatamata rahvusvahelise olümpiakomitee järjepidevatele rõhutustele, et suur spordipidu kuulub atleetidele, mitte riikidele, tavatseb maailm alati pilku peal hoida riikide medalitabelil, kus ameeriklased varem venelaste, nüüd hiinlastega kuldade, hõbedate ja pronkside tasemel mõõtu võtavad. Miks peaks hoiakud siis Eesti tasandil teisiti olema, päris Tartu Ekspress ja seadis omavalitsused senise 104-aastase olümpiaajaloo jooksul saavutatu põhjal pingeritta – Tarvastu vallast pärit maadleja Martin Kleini 1912. aastal Stockholmis 12-tunnise matši järel väljamaadeldud hõbemedalist alates.

Varblast Vastseliinani

Tänapäeval, kus rahvas suurtel kiirustel ja hulgakaupa liikuma tikub ning õpitakse ühes, töötatakse teises ja trenni tehakse sootuks kolmandas maailmanurgas, on kehakultuurlase istutamine konkreetsesse linna või valda muidugi keeruliste killast ülesanne. Siinkohal aga tuleb mõistagi pöörduda spordikorüfee Peep Pahvi põhimõtete juurde ja lähtuda vereliinist: sünnikoht peab inimest saatma surmani. Tõsi, ajal, mil juhtivad ämmaemandad on kodusünnituse põlu alla lükanud, seab metoodika medalite juurdehankimise osas sünnitusmaju omavad omavalitsused selgelt eelisseisu.

Ootuspäraselt juhib mõõduvõttu Tallinn, kuid seda sugugi mitte säärase ülekaaluga, nagu rahvaarvu arvestades eeldada võiks. Tursked maamehed on omal ajal silmad pähe aidanud ka vähem tuntud piirkondadele: nii saab Varbla vald nautida maadluslegend Kristjan Palusalu kaht kulda, Vastseliina vald aga koguni kahe olümpiavõitja, maadleja Eduard Pütsepa ja rattur Aavo Pikkuusi mehetegusid. Kokku on medalirõõmu jagunud vahepealseid haldusliitmisi arvestades 21 tänasele omavalitsusele.

Pool neljapaati Pärnust

Tartu on siseriiklikus konkurentsis esinduslikule teisele kohale tõusnud eeskätt tänu võrkpallur Viljar Loori, korvpallur Tiit Soku ja suusataja Kristina Šmigun-Vähi kuldmedalitele. Sama näitaja on aga kahe peale suvepealinnale kinkinud suusataja Andrus Veerpalu ja rattur Erika Salumäe, mistõttu tuleb kahe linna võrdlemisel suunduda hõbemedalite manu.

Kõige vesisema stsenaariumi kohaselt võime positsiooni juba homme kaotada, sest paarisaerulise neljapaadi triumf sõudevetel lisaks Pärnu kontole koguni kaks kulda, sest nii Tõnu Endrekson kui Andrei Jämsä on pärit just sealt. Dorpati ainsat tõsiseltvõetavat medališanssi – kui erinevalt rahvusvahelisest meediast õdede Luikede medalivõitu maratonirajal mitte uskuda – kannab homses vehklemise naiskonnavõistluses Julia Beljajeva.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 10/08/2016 18:41:22



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.1905689239502