Küsitlus

Keda usud?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Lehitsedes 1936. a augustikuu keskpaiga Postimeest, võis sealt lugeda järgmist: „Enne Berliini olümpiamänge olid kõmuhimulised reporterid ennustanud ülespuhutult meie kergejõustiklastele kõrgeid kohti. Aga neid ei saavutatud ja kodurahvas oli pettunud. Kuid raskejõustiklased tõid kulda, pronksi ja hõbedat. Meie medalimehed on tõusnud kangelasteks kitsastest oludest. Palusalu vangivalvuri kuupalk oli vaid 65 krooni. Teised – auto- ja kraanajuhid ei teeninud oma igapäevase tööga ka mitte palju rohkem.“

Ja seejärel ridamisi erinevates lehenumbrites uhkustunnet ärgitavaid pealkirju.

MAADLEJAD PÄÄSTSID EESTI SPORDI AU!
EESTLANE – MAAILMA TUGEVAIM MEES!
KRISTJAN – EESTI HERAKLES!

Ja väiksemas kirjas: Kohtunike erapoolikus võttis Välilt kuld- ja Neolt hõbemedali. Ning järgmise päeva lehes: PALUSALULE TALUKOHT KOOS SISSESEADEGA. Kõigile meie medalimeestele kuldkellad riigivanemalt. Sportlasele antakse soodustusi ja paremaid võimalusi töökohtadel.

Reedel, 14. augustil jõudsid maadlejad Balti Ekspressiga tagasi kodumaa pinnale. Jaamadesse, kus kiirrong peatus – Valka, Tartusse ja Tapale olid tulnud tuhanded inimesed võitjaid tervitama. Tartu jaam oli lipuehtes ja perroonil toimus peatuse ajal pidulik vastuvõtt. Maadlejad astusid vagunist välja kehakaalude järjekorras – kergemad mehed ees, Palusalu lõpus. Linnavalitsuse nimel tervitas neid abilinnapea Karl Luik ja kinkis koguteose „Tartu“. Sel ajal, kui daamid kaunistasid medalimehi lilledega, hüüti nende auks võimas kolmekordne elagu. Orkestrihelide saatel hakkas ekspress põhja poole edasi liikuma.

Päevaleht kirjutas vastuvõtust pealinnas: 60 000-line rahvameri platsidel ja vanalinna tänavatel. Vaimustatud auavaldused, mida Tallinna rahvas ei ole seni osutanud ühelegi kuningale ega keisrile. Kadrioru staadionile tuleb olümpiavõitjate tammik, kuhu istutakse need kaks väikest istikut, mis Palusalule Berliinis autasuks kaasa anti. Hiljem lisatakse ka eelmiste olümpiavõitjate tammepuud.

Postimees lisas. Kuigi Balti jaama perroonile lubati vaid eripääsmetega, oli seal tunglemine sedavõrd suur, et oli raskusi vastuvõtutseremoonia läbiviimisega. Tervituskõne pidas Eesti Spordi Keskliidu esimees riigisekretär Karl Terras. Pärast hümni laulmist tõstsid spordiühingute kaaslased medalimehed õlgadele ja kandsid jaamaesisele. Seal ootavas rahvahulgas puhkes tõeline vaimustustorm. Rongkäik ei pääsenud kuidagi liikuma läbi vanalinna kitsaste tänavate Kaarli puiesteele, kus kaitseliidu majas oli ette nähtud pidulik bankett. See oli rahva tahe olla hästi lähedal Palusalule ja teistele medalimeestele, katsuda neid oma käega. Spontaanne võidurõõm, mis väljendas ühtaegu tänu ja austust. Bankett koos kõnedega kestis üle kahe tunni. Jagati kingitusi ja paluti autogramme. Neid lausa lõputult. Oli juba õige hilja, kui olümpiakangelased pääsesid lõpuks koduteele, oma lähedaste juurde.

Kena väljanägemisega, lausa fotogeeniline Palusalu oli korraga tehtud mees, kelle populaarsuselt loodeti tulu lõigata. Nii taheti turule lasta Palusalu nimelised kvaliteetpaberossid, kuid teadjad sporditegelased hoiatasid – kahekordse olümpiavõitja nime kasutamine reklaamis, pealegi veel tubakasaaduste omas, võib rahvusvahelistes spordisuhetes tuua kaasa paksu pahandust. Võidakse hakata süüdistama elukutselisuses.

Uus paberossisort saigi neutraalse nime „Kuldmedal“. Tubakasegu jäi samaks, proovipartii haarati lennult. Ja mõned maadlussõbrad kinnitasid, et sort olevat nime saanud just „kaks kuldmetalli võitnud Maailma-Kristjani“ järgi.

Ja kui Kristjan Estonia kontserdisaali laval jälle matile maadlema läks, siis skandeeris saalis istuv publik ühtses rütmis: „Palu-salu, anna valu! Pilla-palus ootab talu!“ Mis oli ju täiesti tõsi.

Autor: Hillar Palamets, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 17/08/2016 21:39:18



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.18218493461609