Küsitlus

Keda usud?

Jõukurid tõrjuvad pööblit jõe äärest

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Skandaalne “teetähis” on tänaseks küll eemaldatud, kuid kes on see julge, kes vaenulikule rajakesele oma sammud seaks? Sten Sang

Siili tänava rikkad ja ilusad kasutavad kõrvaliste isikute pelutamiseks kõikvõimalikke meetmeid. Millised neist on aga kooseksisteerimise reeglitega tegelikult kooskõlas?

Suve alguses lõi piirkonnas laineid Tartu Ekspressi fotograafi kaamerasilma ette jäänud üliagressiivse loomuga kollane sildike, mis teatas, et “objekt” on kaamerate valve all ning läbikäik selgesõnaliselt keelatud. Ainus probleem seisnes selles, et moekalt kivi vastu toetatud keeld ei juhatanud mitte hambuni relvastatud villa, vaid raudtee ääres riigimaal lookleva teerajani.

Pühad meetrid

Ajalehe teematõstatuse peale kadus metallikolakas kärmelt, kuid asendus sama kiiresti langetatud puunotiga. Rae haljastus- ja puhastusteenistuse arborist Ardo Adoberg kinnitas siiski, et murdunud puu on maha langenud täitsa ise ja ilma kõrvalise abita. Ühtlasi tõotas ta mahitada maaomanikku Eesti Raudteed looduse vingerpussi eemaldama ning kinnitas linna valmisolekut seda muu võimaluse puudumisel ka ise teha.

Olgu kahtlase märgistusega rajakesel, kuidas on, ent mis hinnang anda ühemõtteliselt jõekaldale üles seatud eramaasiltidele? Saab neid tõlgendada otsese keeluna, kui pääs maarjamaise veekogu äärde peaks ju ometi kuuluma igameheõiguste kilda?

Keskkonnaministeeriumi kommunikatsioonispetsialist Berit-Helena Lamp rõhutas, et kõikidele avalikuks kasutamiseks määratud veekogudele peab olema ligipääs ning kallasrada avatud kuni nelja meetri laiuselt veekogu piirist. “Omanik ei tohi seda sulgeda isegi siis, kui eramaa on tarastatud või liikumiskeeluga tähistatud,” lisas ta. Veelgi enam, laevatatavatel veekogudel, mille alla ka Emajõgi loodetavasti endiselt kuulub, nõutakse kallasraja laiuseks koguni kümme meetrit veepiirist.

Mõistlikkus ennekõike

Keskkonnainspektsiooni seisukohta vahendades tähendas Lamp samas, et eeldusel, et sildi taga olev maa ikka tõepoolest eramaaks kvalifitseerub, ei ole siin midagi õigusevastast. “Maaomanikul on õigus oma maad sildiga tähistada,” lausus ta. “See aga ei tähenda, et teistel ei oleks õigus liikuda mööda kallasrada tema maal.”

Foto ei võimalda ametkondadel täpselt välja lugeda, kui kaugel jõest silt on. Kui silt peaks asuma kaugemal kui kallasraja piir, siis tuleb lähtuda sellest, et omanik ei soovi oma maal võõraste liikumist, antud juhul siis sildi kohal jõe äärde kallasrajale minekut.

“Sellisel juhul tuleb leida jõe äärde minekuks mõni teine koht, kus see on lubatud. Edasi võib mööda kallasrada liikuda, ka sildi taga,” õpetas Lamp, lisades, et kõige olulisem on meeles pidada, et looduses tuleb käituda vastutustundlikult ja mõistlikult.

Privaatne volle

Veel nörritab kasinama kukruga tervisesportlasi ühtaegu nii lähedal ja samas nii kättesaamatuna näiv võrkpalliplats, kus hea meelega isegi ürbid seljast ajaks ja kehakultuuri viljeleks. On’s seal viibimine võõrastele linnakodanikele tõesti keelatud ja karistatav?

Linna liikluskorraldusteenistuse peaspetsialist Ahto Meho tõdes Siili tänava kaldapealset ja kruntide piire monitoorides, et on täiesti selge, et mänguväljak eramaale kuulub. Samuti jääb eramaale kaldapealne. “Minu arvamus on, et maaomanik tohib tähistada oma valduse piire, kuid kallasrada sulgeda ei tohi,” märkis ta.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 24/08/2016 21:20:17



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.17453694343567