Küsitlus

FINAAL: millist ideed toetad kaasava eelarve hääletusel?

Näitlejahakatised ärvardavad relvaga

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Jürgen Gansen ja teised näitekunsti tulevikulootused pärivad, kellele on revolutsiooni üldse vaja. Johannes Valdma

Seekordse Draama festivali kõrghetkena suunavad lavakooli värskeimad lõpetajad publiku suunas revolvri, et anda neile mõista, mida võim inimesega tegelikult teeb.

Ungari legendaarse kirjaniku Gabor Görgey 1968. aastal kirjutatud metafoorse näidendi „Vader, kus tukk on?“ põhjal valminud teos etendub 5. septembril kell 21 ja 6. septembril kell 16 Genialistide klubis ning tegeleb revolutsiooniga. “Ajakirjanikele õpetatakse, kuidas liiga üldised küsimused on sama head kui pärida, mida arvate maailmarevolutsioonist. Meil aga keerlebki küsimus väga palju revolutsiooni ümber,” naljatles üks osatäitjatest, laiapõhjalise meediataustaga Jürgen Gansen.

Isiklik haare

Trupi liidri Lauli Otsari sõnul eeldatakse noortelt pidevalt revolutsiooni, nemad aga arutlevad, kas ei peaks enne mässu ehk võtma hetke maailma mõtestamiseks. “Revolutsiooni tehakse enamasti selleks, et võim enda kätte saada,” lisas ta. “Uurimegi seda, mis juhtub inimesega, kes võimu lõpuks kätte saab – aga mitte selles võtmes, mida näeme praegu riigikogus, vaid tavaliste inimeste vaatepunktist.”

Absurdimaiguline etendus sisaldab määratlemata kinnist ruumi viie inimesega. Nende vahel käib ringi revolver – kelle käes see on, sellele kuulub ka võim. “Kõik viis on aga väga erinevad inimtüübid ja kui üks neist relva kätte saab, näeme, kuidas tema käitub ja korda näeb, kuidas ühiskond tema all peaks toimima,” selgitas Gansen.

Otsari väitel ei peagi iga tükk konkreetset sõnumit edastama. “Püüame mitte inimestele ette öelda, mida näidendist välja lugeda, vaid suunata neid sinnapoole, et mõelda ise läbi võimusuhteid enda elus,” märkis ta. “Sellele üritame vihjata ka isiklike lugude blokiga – räägime, kuidas on meile lähedased inimesed revolutsioonides osalenud.” Viimase tarbeks kirjutas trupp valmis hulga lugusid, millest mõned on üleval tüki Facebooki lehel, kuid veel paremad jõudsid etendusse.

Filosoofide duell

Gansen rõhutas, et kõik tegelaskujud on väga selge ja tugeva maailmavaatega ja neil kõigil on mõnes asjas ka omamoodi õigus. “Samas, kuna nad on nii äärmuslikud, siis ka eksivad. Minu subjektiivne arvamus on, et ükski käitumismustritest pole õige – õigem oleks segu neist,” pakkus ta.

Tuleristseid Draama festivalil peab kogu trupp äärmiselt oluliseks. “See on meie kamba esimene tükk, mille saame kooliseinte vahelt välja tuua. Oleme pannud sinna oma südame ja hinge ning teinud seda rõõmuga,” rääkis Otsar. “Esimest korda on tunne, et vastutame kogu täiega selle eest, mis meil välja tuleb. Lendame ilma järelvalveta ja mulle tundub, et see lend ei tule sugugi madal.”

Ganseni kirjelduste kohaselt puudub tükis klassikaline narratiiv ja stiili poolest kaldub ta nüüdisaegse teatri poole. “Põrkuvad erinevad filosoofilised maailmapildid, mõne filosoofi nimi saab isegi ära nimetatud, nad vestlevad tegelaste suu läbi omavahel,” ütles ta.

Kõigile kihtidele

Otsar soovitas publikul kohale tulla avatud meelega ja sooviga kaasa mõelda. “Ega see mingi lihtne komöödia küll pole, toome lauale päris palju mõtteid, millele sooviksime, et publik kaasa mõtleks,” hoiatas ta. “Aga nalja saab ka, liigset tõsisust ei pea kartma.”

Ühel tegelaskujul on koguni etenduse enda kohta käiv repliik. “See on nagu Shakespeare: huumorit neile, kes istuvad all, ja midagi ülevat ja mõtlemapanevat neile, kes istuvad üleval. Omal ajal istus ju lihtsam rahvas all ja kõrgklass rõdudel,” resümeeris Gansen.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 31/08/2016 17:28:32



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.1889271736145