Küsitlus

FINAAL: millist ideed toetad kaasava eelarve hääletusel?

Aura hiigelinvesteering kütab reoveega

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Särav hiigelinvesteering suutis pildile meelitada koguni muidu madalat profiili hoidva keskuse juhataja. Kaur Paves

16. hooajale vastu astuv Aura veekeskus rõõmustab külastajaid ökonoomsemate lahenduste ja värskema õhuga, ent meenutab, et oluline osa miljöö loomisel on ka külastajail endil.

Traditsiooniliselt südasuvel puhke- ja värskenduspausi pidav linna esiujula avas augusti lõpus uksed sootuks uues kuues: ühtaegu sai vahetatud nii ventilatsioonisüsteem kui rajatud mehhanism heitvee soojustagastuseks. Viimane on 1,2 miljoni euro väärtuses ühtlasi Aura ajaloo suurimaks investeeringuks.

Pidev ringlus

“Heitvett võtame basseinist ja duširuumidest, mitte tualetist, kuigi põhimõtteliselt oleks ka see võimalik,” kinnitas keskuse juhataja Kairi Matto, lisades, et säästuks ennustatakse 60 000 – 75 000 euro kanti aastas. “Eks siis on näha, kui ta lõpuks tööle läheb, aga investeeringu peaks ta ikkagi enam-vähem ära katma.”

Kalli aparaadi tööpõhimõte on lihtne: heitveest eralduv soojus kütab üles värske vee, mis läheb basseini tagasi. “Enam ei pea linna trassist seda kuue-seitsmekraadist vett võtma,” selgitas tehnikajuht Priit Kähr.
Iseenesest sarnasel moel tegutsevad varasematest tunduvalt võimsamad ventilatsiooniseadmed, mis teenindavad nii ujulat kui veeparki. “Võtab väljast värske õhu ja suunab selle ujulasse sisse, ujulast võtab kasutatud õhu ja viib välja,” kirjeldas Kähr elavalt. “Välja minevast õhust võtab omakorda soojuse ära ja annab selle sisseminevale õhule.”

Vähem kloori

Kas vahet ka basseinis sulistades tajuda on, jääb Matto sõnul siiski väga individuaalseks. “Mõned kurtsid ka varem, et nii umbne on ja hingata ei saa, teised ei saanud midagi aru, kolmandatel oli normaalne olla,” meenutas ta.

Avalike basseinide alalist külalist kloorihaisu paistab aga keskuse töötajate endi hinnangul küll vähemaks jäänud olevat. “Õhuringlus on ju parem. On küll soe, aga niiskust nii palju pole,” märkis Matto, tõdedes küll, et soe peab veekeskus ikka olema. “Siin ei saa kunagi 20 kraadi olema, muidu ei suudaks enamik rahvast siin viibida. Eks klaashoonet kütab päike palava ilmaga ikka.”

Kähr täiendas, et inimestele võib küll tunduda, et värsket õhku ei ole, aga tegelikult on see ka 32 kraadi juures olemas. “Sama tunne on ju palava ilmaga õues,” ütles ta.

Robot kehavedelike kallal

Kloori kontsentratsiooni saab aga vähendada iga vee-entusiast ise, kui järgib lihtsaid hügieeninõudeid. “Kemikaal seob inimese kehast tuleva mustuse ja rasva ning ladestab selle põhja, kust meie selle siis robotiga üles korjame, et vesi ilus ja selge oleks. Mida rohkem inimesed end pesevad, seda vähem peame seda lisama,” rääkis Kähr.

Matto sõnul on pesemispõlgurite südametunnistusele koputatud pidevalt, kuid paljudele ei näi see ometi mõjuvat. Sama igikestev mure peitub klooriste ujumispükstega sauna minemises – et seda täiesti ära keelata, peaks ukse peal olema spetsiaalne inimene, kes kõigil püksid jalast käsutaks.

“Võib-olla tekitab segadust ka see, et tervisekeskuste ühissaunades ju ollaksegi ujumisriietes,” arutles juhataja. “Palju abi oleks aga juba sellest, kui end pärast basseinist tulemist kas või koos pükstega pestaks, mitte ei astutaks otse lavale. Hästi palju on inimeste endi teha.”

Sõrmed jäävad

Põgus käik keskuse salapärastesse keldriruumidesse annab aimu, et tööd on lõhutud teistelgi suundadel: põrandaid katavad siin-seal liivakuhjad. “Eelmisel hooajal hakkasid vett basseini viivad torud lekkima, mistõttu tuli nad välja kaevata,” lausus Matto. “Eks neid torusid ikka läheb aeg-ajalt.”

Suvel on juba traditsiooniliseks saanud päev, kus basseinist lastakse vesi välja, misjärel küürib kümmekond inimest põhja puhtaks. “See võtab kokku terve päeva,” naeris Matto.


Moodsad stardiplatvormid peaks ujujatele edaspidi sõrmed alles jätma.

Lisaks soovis veemeka juhataja rõhutada, et vananenud hüppepukkide asemel on 50-meetrise raja otstes täiesti nüüdisaegsed seadmed, mistõttu eelmise sügise tragöödia enam korduda ei tohiks ja sõrmed peaksid atleetidele edaspidi alles jääma. “Hoiatuse panime ka sedapuhku juurde – kes hüpata ei oska, väljaõpet pole saanud, see tegelikult seda teha ei tohikski,” märkis ta.

Avaram lagi

Tervisekeskuses ehitati ümber aurusaunade laed. “Varem olid need kolmnurksed ja sinna nurkadesse kippus aur ära kaduma,” rääkis Matto. “Nüüd on lagi ilus kaarjas, tuledega kaetud ja peaks auru paremini kinni hoidma.”

Varem oli jalavanni kivide juures soe vesi, kuid siis kippusid kivid sealt rändama minema. Sellepärast on nüüd vesi külm, ehkki “lapsi ei takistaks ilmselt ka jääkuubikud”. Mõistagi lõdvestab jahedam keskkond ka jalgu.

Paljud uuendused, näiteks veepargi kohviku istmed, ei paista aga silmagi, sest näevad välja täpselt samasugused nagu enne. “Lihtsalt vanad istmed hakkasid juba katki minema ja olid nätsu täis topitud,” selgitas Matto.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 31/08/2016 18:42:10



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.16662287712097