Küsitlus

FINAAL: millist ideed toetad kaasava eelarve hääletusel?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Totter metallmonstrum takistab Olev Aidal küll teeületust, kuid sugugi mitte kaamera haaramist. Erakogu

Jalgratturite kannatustel ei näi lõppu tulevat – kui nädal tagasi kajastas Tartu Ekspress nende särtsakaid muresid voolu all olevate teedega, siis tänane vaenlane on mehaanilisemat laadi.

Tasuta nädalalehe üheks missiooniks on saanud seni fiktiivseks peetud karaktertie üleskaevamine Taaralinna igapäevaelust. Sestap ei maksa imestada, kui nii spordi- kui lakkumisentusiastide suhtes kriitiline korterientusiast kannab Kaarin Kaia Mõrra või lahke loomuga küpses eas daam Säde Schasmini nime – tegu on lihast ja luust inimene.

Kummalt poolt?

Samasse ritta paistab asetuvat hilistel õhtutundidel meie poole pöördunud hobiliikluskorraldaja, kes end Olev Aidaks nimetada tavatseb. Tuleb küll kohe ära täpsustada, et tegu pole teadaolevalt samanimelise käremeelse Iseseisvuspartei poliitiku ja staažika netikommentaatoriga, kelle eksistentsi samuti ülearu tihti kahtluse alla seatud on.

Karlovas toimetava Aida huviorbiiti on sattunud Sõbra ja Tähe tänava risti paigaldatud liiklusmärk, mis otse keset kõnniteed ülekäigurajast teatab. “Veel natuke ja siis peaks juba küsima, kummalt poolt mööduda,” arutles Ait, kelle hinnangul oleks ristmikule raudselt vaja mingit teist lahendust. “Jalgrattaga sõites on ebamugav märgist mööduda, sest veidi paremale on järsk äärekivi.”

Nimeka autokooli Autosõit juhatuse liige Indrek Madar möönis, et Aida kriitikal võib alust olla, kuid selleks, et asjale lõplik hinnang anda, oleks vaja kohapeal ära käia. “Tundub, et seal häid lahendusi ei ole,” rääkis ta.

Ainult teosammul

Autosõidu haldusjuht Riho Terepink aga leidis, et mure on arusaadav juhul, kui Ait soovib just märgist paremalt mööduda. “Aga miks mitte sõita jalgrattaga märgist vasakult mööda - seal on madal äärekivi ning ruumi rohkem´” päris ta samas.

Mõnes mõttes sunniks selline käitumine Terepingi hinnangul ratturit ka kiirust vähendama ning ületama sõiduteed nii, nagu liiklusseadus ette näeb. “Kui sõidetakse üle sõidutee, peab jandma teed teistele sõidukitele ning liikuma peab jalakäija tavakiirusel umbes 5-6 km/h,” rõhutas ta.

Tuntud maanteeameti liiklusekspert Villu Vane meenutas, et ülekäiguraja märgid paigaldatakse üldjuhul nii, et juhi sõidusuunas vaadatuna paremal pool asuv märk jääb enne ülekäigurada ehk ülekäiguraja esipiirile ja vasakulasuv märk pärast rada elik tagapiiril. Kui aga reguleerimata ristmikul on ülekäigurada teekattemärgisega tähistatud ja ristmiku keskpunktipoolne äär ühtib ristuva sõidutee äärega, võidakse märgid panna ainult sebra välimisele äärele. “Põhimõtteliselt võiks see märk asuda ka murupiiril, sest tundub, et teekattemärgistus on olemas,” resümeeris Vane.

Aidale andis lootust ka linna alalise liikluskorralduse spetsialist Ahto Meho, kes tänas aktiivset kodanikku tähelepanu juhtimise eest ning lisas, et kui olemasolev lahendus ikka häirib, tõstetakse liiklusmärk ümber. “Fotol kujutatud kohas on tänavanurk suure pöörderaadiusega. Tuues märki ristmikule lähemale, oleks see jäänud keset ülekäigurada, mis samuti ei ole hea lahendus,” selgitas ta.

Õppigu sõitma

Vaatamata olulisele teematõstatusele leiavad eksperdid puudujääke ka Aida enda tegevuses. “Sõbra tänavale ei ole tähistatud jalgratta- ja jalgteed,” toonitas Meho. Liiklusseaduse kohaselt ei tohi aga jalgrattur sõita kõnniteel, kui ta pole just alla 13- aastane või üks viimase kuni kahest saatjast ega sõiduta väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur. Lisaks võiks teoreetiliselt kõnniteel vurada juhul, kui sõiduteel oleks see tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud, ent Selge autokooli juhataja Madis Üti väitel on antud kohas autotee hoopis oluliselt paremas seisukorras.

Probleemis sottide selgeks saamiseks käis Selge juhataja ristmikult ka jalgsi läbi ning kinnitas, et jalakäijana teda märk ei seganud. “Selles suunas, millises on tehtud pilt, jalgrattaga üle sõidutee sõita üldse ei tohi,” ütles ta. ”Jalgrattur on juht, kes peab täitma liiklusreegleid.”

Selle mõttelennuga ühtis ka Motohundi sõiduõpetaja Raino Verliin. “Kindlasti saaks märgi paigaldada paremini, kuid samas, mida teeb täiskasvanud rattur kõnniteel!!!” ei jätnud ta emotsioone vaka alla. “Ühtlasi võiks ka sõita mõista, ruumipuudust seal ei ole – olen lapsega sõitnud.”

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 14/09/2016 21:47:43



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.17742681503296