Küsitlus

FINAAL: millist ideed toetad kaasava eelarve hääletusel?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Igal Tartu linna esimese, teise ja kolmanda klassi koolilapsel, kelle vanem linnakodanik, on õigus 50-eurosele koolitoetusele. Et seda saada tuleb õppeaasta esimese kahe nädala jooksul soovi avaldada. On’s kassaluuk piisavalt valla või kavalalt linna kokkuhoiupoliitikast lähtuvalt nii napp?

Just etteheidetega arusaamatult lühikese taotlusperioodi kohta pöördusid tänavu lehetoimetusse mitmed vanemad. „Töökorralduse sunnil peame regulaarselt septembris Eestist eemal olema,“ kurtis teisel pool piiri leiba teeniv Erica. „Mullu ei jõudnudki õigel ajal reageerida. Tänavu vast saame raha, õnneks käib asjaajamine interneti kaudu. Aga arusaamatuks jääb, miks peab toetuse küsimise aeg nii lühike olema – et võimalikult rohkem inimesi ära unustada saaks?“

Vanaema Ene käsitsi kirjutatud kirjas kõlab aga etteheide, miks kohe pole võimalik kolme aasta peale taotlust esitada. „Arvutit kodus pole. Pean kas linna minema või naabreid tülitama. Laps ei kao ju kuhugi, kool ka mitte. Igal sügisel vaadatakse avaldused üksipulgi üle, siis näevad, et laps linna koolis ja õigus vihikurahale. Võiks vanainimese elu lihtsamaks teha, ühe avaldusega leppida.“

Lähivaldade eeskuju

Kolme lapse isa Antti arvamuse kohaselt võiks abi küsimise võimalus valla olla aasta ringi: „Igas septembris uut ranitsat pole vaja. Meil aga on hoopis kevadel ekskursioonide ja muu koolivälisega tekkinud rahaliselt kitsad seisud. Mis tobe ajapiirang?“

Abiraha ametliku nimenagi seisab linna määruses „koolitoetus“, mitte „kooli mineku toetus“. Miks siis just sellised protseduurireeglid? „Ma usun, et süsteem on päris edukalt käivitunud,“ kommenteeris abilinnapea Jarno Laur sotsiaaldemokraatlikust erakonnast. Just nende partei üheks koalitsioonilepingu nurgakiviks ja valimislubaduseks ranitsatoetus oligi. „Situatsiooni tuli vaadata kontekstis lähivaldadega, kus ranitsatoetus on tavapärane praktika. Muutsime linna vanemate jaoks olukorra võrdsemaks. Protseduurid ja vahendid toetuse taotlemiseks on sellised, et ükski vajaja ei tohiks kõrvale jääda – kolm hiireklikki pole ju palju?“

Ajapiirang tuleneb Lauri sõnul otseselt toetuse eesmärgist – kooliaasta alguses tehtud erakorralised kulutused õppevahenditele saavad sel moel kompenseeritud. Temani polevat viimase kahe aasta jooksul jõudnud ka ühtki teemakohast nurinat. „Eks esimesel aastal oligi sisseelamise aeg. Täna tundub, et valdav osa inimesi on asjast teadlikud – taotlejate proportsioon on väga hea.“

Kuuest viis

Numbritesse süüvides ilmneb, et 3615 lapsevanemast esitas tänavu linnale taotluse 3223. Pea 200 taotlus lükati tagasi. 100 juhul ei õppinud laps 1.-3. klassis, vaid juba mõni aste kõrgemal. Osadel juhtudel polnud laps või vanem tartlane. Rahata jäid ka need 52, kel toiduraha või mõne muu maksu näol linna ees võlg – kriteerium, mis tänavu esmakordselt piiranguid sead. Haridusosakonna analüütik Katrin Parve sõnul teavitati juba suvel selliseid vanemaid kirja teel. Kel aga õnnestub kohustused kiirelt klaarida, tasub uuesti osakonda pöörduda ning toetust küsida.

Praeguse seisuga tuleb linnal 3025 lapse kohta koolitoetusena välja 151 250 eurot. 16% vanematest ei soovinud või ei osanud raha küsida. Linnakassasse jäi 29 500 eurot reservi.

Põhimõtteliselt on linnaisal ju õigus – kel pappi vaja, peaks niipalju viitsima küll, et vähemasti küsib. Teema püstitanud vanemate arvates, saaks aga teavitustöö kvaliteeti tõsta. „Meie kolmandas klassis said kaks ema minult selle võimaluse kohta teada, ehkki õigus saada olnuks neil ka kahel eelmisel aastal,“ tõi Antti näite.

Lauri kinnitusel hoolitsevad sõnumi levitamise eest õppeasutused. „Koosolekud, kodulehed, infokirjad. Mitu vihikut või pliiatsit on vaja, kuidas toiduraha või siis ka ranitsatoetust küsida, see on kooli ja klassijuhataja ülesanne.“

Erandid on lubatud

Toimetuse põgus uuring tuvastas märksõna „koolitoetus“ kuue linna kooli kodulehel. Pisteline küsitlus juhuslikult valitud klassijuhatajale näitas, et kümnest pedagoogist oli koolitoetuse info e-kirjaga vanematele saatnud kuus.

Ilmselt pole kritiseerijate silmi ulatunud ka koolitoetust käsitleva määruse kolmas paragrahv, mis erandkorras lubab põhjendatud taotluse esitada ka peale 15. septembrit (kuni 1.11). Nii, et tegelikult pole veel praegugi hilja, Katrin Parve sõnul tasub veel nüüdki toetust küsida kõigil, kel selleks vajadus ja õigus.

„Toetusraha on vajalik ja see läheb õigesse kohta,“ resümeeris Laur. „Kuna haridus pole otseselt minu valdkond, siis statistikat pole ka üksipulgi uurinud. See on esimene kord, kui kuulen probleemidest. Kui nüüd ilmneb, et pikem taotlusperiood aitaks vanematel laste koolitee algust kergemaks muuta, siis tasub seda arutada.“

Autor: Rasmus Rekand, rasmus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 05/10/2016 21:45:43



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.17271995544434