Küsitlus

FINAAL: millist ideed toetad kaasava eelarve hääletusel?

Kandidaate lahutavad miljonid eurod

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Kes presidendi- hakatistest kurnaks niigi ülemäära kannatanud maksumaksja rahakotti kõige vähem?

Kärme reageerimisvõime poolest tuntud Tartu Ekspress sekkub presidendirallisse ikka kõige õigemal hetkel, mil ajaratas tagasi nulli on krutitud. Peale muude parameetrite ei saa ju jätta tähelepanuta sedagi, millist rahalist taaka erinevad riigi esimesed mehed ja naised meile kõigile tähendaks.

17 võistlejat

Statistikaameti abiga püüdsime prognoosida, kui kauaks erinevast soost ja vanusest pretendendid riigikassa külge rippuma võiksid jääda. Sätestab ju presidendi ametihüve seadus nii talle endale kui abikaasalegi kopsakad laekumised kuni Mulla-Madise sekkumiseni. Ehkki mõistagi me kellegi terviseandmeid ja elukaart lõpuni läbi valgustada ei suuda, on erinevused ka kättesaadavate näitajate põhjal märkimisväärsed.

Kõigi summade aluseks on praegu kehtiv ametipalga määr 5288,40 eurot, muidugi võib see tarbijahinnaindeksist ja sotsiaalmaksu laekumisest sõltuva indekseerimise käigus tulevikus kõikuda. Välja on jäänud ka võimalikud ametiauto ja lähetuskuludega seotud summad. Konkreetsele vanusegrupile kehtiva oodatava eluea endagi saab igal järgmisel aastal tõenäoliselt ümber tuunida.

Tabelis on koha välja teeninud kõik veel siinpoolsuses viibivad ametlikult üles seatud kandidaadid, seega Kersti Kaljulaidu, Jüri Luike, Kaur Kenderit ega muid teoreetilisi mõttelende siit ei leia. Samuti pole ette nähtud kellegi perekonnaseisu muutumist enne Liiva-Annuse külaskäiku.

Ohtlik naissugu

Ülekaalukalt kõige kõvema litaka paneks riigieelarvetele napilt nõutava miinimumea ületava Mailis Repsi kroonimine, mis ühes Läti advokaat Agris Repšsile suunatavate summadega tähendaks hinnanguliselt kahe ja poole miljoni euro suurust kulu. Et keskmine eluiga kõrgub õrnemal sool endiselt pea kümme aastat kaugemal, siis kujutab naispresident endast üldse tõelist fiskaalset ohtu: tagantpoolt teise tabelirea hõivab Marina Kaljurand.

Ehkki seadusliku abikaasa päralt on presidendi ametiajal vaid 0,3- ja selle järel 0,2-kordne palgamäär ning riigipea ise lükkab koos esindustasuga taskusse 1,2-kordse palga, ei saa alahinnata riigi silmis vallaliste kandidaatide vooruseid. Nii lükkab iseenesest üürikese elueaprognoosiga Mart Helme kulud üle miljoni noor abikaasa, kel võiks aastaid olla antud üle 30.

1990ndate staarid

Tänavu üles seatud kandidaatidest tõotab suurimat säästu Siim Kallas, kes ainsana kuuekohalise summaga hakkama peaks saama. Tõelise kokkuhoiu saavutamiseks tuleks aga pöörduda 1990ndate staaride Enn Tõugu ja Rein Taagepera poole, kellele järelejäänud päevadeks isegi poolest miljonist ülearu oleks.

Vastus juhtlõigus esitatud küsimusele saab aga mõistagi olla üks ja ainus. Et Arnold ja Ingrid Rüütel on juba niigi riigileiva külge aheldatud, tähendaks Arnoldi tagasivalimine kõigest ajutist koefitsiendimuutust. Kuna keskmisi näitajaid arvestades ei tohiks ta isegi ametiaja lõpuni vastu pidada, tuleks valik Repsist üle 27 korra odavam.
 

Alis Tammur
statistikaameti vanemanalüütik

Oodatav eluiga sõltub erinevatest näitajatest. Oluline on kindlasti sugu, oleme rahvaloenduse andmetel avaldanud ka oodatava eluea hariduse järgi, kuid iga aasta seda me ei tee. Sisuliselt sõltub inimese oodatav eluiga tema võimalusest oma tervise eest hoolitseda, teadlikkusest, halbadest harjumustest, töökeskkonnast,
geenidest, elukeskkonnast jne.

Kõigi inimeste keskmiste näitajate järgi (surmad ja ellujääjad vanuse järgi) teeme me statistilise mudeli põhjal arvutuse, mille tulemuse avaldame andmebaasis. Igal aastal teeme uue arvutuse ja kuna oodatav eluiga kasvab, siis kasvavad ka tulevikus nende samade inimeste elada jäänud aastad. See tähendab, et keskmise inimese oodatav eluiga on täna üks, kuid kümne aasta pärast juba mõni aasta rohkem.

Muidugi on nüüd kahe uue presidendikandidaadi juures võimalik arutada selle üle, et naiskandidaat on noorem ja naised elavad keskmiselt kauem, kuid minu isiklik seisukoht on, et statistikat ei saa enam tagasi üksikisikutele taandada. Statistika saadakse kõigi inimeste vastavate näitajate summast, kuid me ei saa väita pärast, et igaüks eraldi on selliste tunnustega, nagu on keskmine: saame kõik keskmist palka, oleme keskmiselt haritud, keskmise vanusega ja pool-mehed-pool-naised.

Kõik keskmised on saadud mingites vahemikest. Kui inimesed jaotuvad vanuste 0 kuni 109 vahele, saavad palka 0 – 200 000 eurot ja on erineval tasemel haritud, siis on neil vaatamata sellele, et keskmiselt elab Eesti mees 73-aastaseks, ka sajandal sünnipäeval paar aastat keskmiselt veel elada. Mõni elab üheksa.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 29/09/2016 12:27:50



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.21115922927856