Küsitlus

Kas sõiduõpetaja naljad on sind solvanud?

Esimene eraraadio tähistab juubelit

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Urmas Tooming, (vasakult), Urmas Kolsar ja Vello Lään viivad linnapea Toomas Mendelsoni kurssi Tartu Raadio sisu sügavustega. Erakogu

Reedel möödub veerandsada aastat hetkest, mil esmakordselt ulatus eetrivahendusel kuulajate kõrvu Tartu Raadio. Avalooks Simply Redi „Something Got Me Started“.

Ringhäälinguajalukku rasvase peatüki kirjutanud ürituse seemnele kallas viljakat virtsavett tahtmatult peale Eesti Raadio. Toonane üks, ainus ja õige, kes Taaralinna entusiasti Vello Lääne püüdlustele Lõuna-Eesti hääl valjemalt eetrisse saada, üsna leigelt reageeris. Tartu stuudio pealik võitles küll kohalikele välja veerandtunni üleriigilises eetris, ent „ikka tundsin, et Tartule tehakse liiga ja olin üsna tige“ kirjeldas Lään veerandsajanditagust.

Piraadid pulkade taha

Juba 1989. aastal lühiajaliselt (mõne kuu möödudes konfiskeeris miilits „pahavara“) piraatraadiot Sunlight teinud Meelis Michelson ning raadiotehnikageenius Urmas „Edison“ Tooming kambas käivitas Lään Eesti esimese eraraadio. Nii linn kui maakond panustasid kaukasse 60 000 rubla. Raadiorattale kargasid ka Sunlightis kaelakandvust katsetanud Hando Sinisalu ja Urmas Kolsar.

Endise EPA peahoone katuselt Riia mäel ulatus verivärske raadioprogramm vaid mõnekümne kilomeetri raadiusse. Peatselt lombi tagant toodud saatja paigutati aga Soinaste telemasti, misjärel Tartu Raadio helises juba enam kui veerandil Eesti territooriumist. „Paidest Võruni, Peipsist Võrtsjärveni – õige pea ületas meie kuulajaskond Eesti Raadio oma, kasvades 61 protsendini,“ meenutas Lään hiilgeaegu. Vaid Vikerraadio, mis teadupärast levib üle vabariigi, jäi kogukuulajate arvult ettepoole.


Tänaseks üle poole sajandi pikkuse raadiokarastusega Vello Lään tööhoos täpselt 20 aastat tagasi.

Internetieelsel ajastul kehastas raadio operatiivsuse musternäidist. Puudu polnud ei teemadest ega kaastöölistest. Tartu Raadio haaras võimsalt nii sotsiaalsete teemade valgustaja kui ka piirkondliku majandusveduri rolli. Ühtviisi tulitasid nii toimetuse kui reklaamiosakonna telefonid. Majanduslik apogee jäi sajandivahetuseeelsesse viisaastakusse, kui omanikeringis olid koos raadiopioneer Lään ning hilisem rekordpeaminister Andrus Ansip.

Raadiohälli hällipäev 

Kui vaadata täna ükskõik millise suurema meediagrupeeringu isikkooseisu, ei leia naljalt vist ühtegi, mille tegijate jalajäljed ei tuleks Emajõe-äärsest raadiost. „Väga kokkuhoidev seltskond, kaasasündinud entusiasmiga tegelased, kes täiendasid üksteist ning lasid end mindul, vanamehel, ka suunata,“ nimetas Lään põhjusi, miks tegijaskonnast suur enamik siiani tuttavad. „Lugesin kokku ükspäev, sain 13 meie nime, kes praegu ERR-is, olgu siis raadio või tele poolel. Takkajärele vaadates oli ikka väga hea koos töötada – aitäh kõigile!“

Aastal 2000 ei suutnud konkurendid teisiti tartlaste häält maha suruda, kui tegid pakkumise, millest polnud võimalik keelduda. Uueks omanikuks sai AS Eesti Meedia. 29. septembril 2003 kõlas Tartu Raadio kõige viimasem laul. Nagu avapäeval, usaldati see au Simply Redile. 12-aastasele raadiorevolutsioonile sai joon alla.

Mälestuse elustamiseks astuvad 30. septembril ööklubis Vabank plaadikeerutajatena lavale Tartu Raadios end legendideks töötanud Marko Kiljak, Erlend Aav, Ervin Hurt, Onu Bella, Lauri Hermann, Mike Sun, Illari Lään, Sven Sumberg, Thomas Kiilaspää, Veiko Värv, Raul Rooma ja Vahur Kollom. Jalga keerutama, muljeid jagama ning nostalgiat nautima on lubanud tulla veel poolsada toonast tegijat.

Lääne sõnul on seegi, et ikka ja taas tahetakse kokku tulla, tõestus raadiorahva omalaadsest soojast sisekliimast. „Muidugi pole eriti palju tänapäeval neid, kes vaataks kavast saate aja, istuks tugitooli suriseva masina ette ja ainult kuulaks. Aga raadiod ei kao ka niipea. Kui täna pakuks keegi, et teeme uuesti, ma väga pikalt kahtleks. Teisalt tundub, et kui palju väiksemates kohtades elavad lokaalraadiod ära, siis miks ei peaks Tartus. Kui ikka Riia ristis on foor kaks tundi tuksis, siis sellist laadi info jaoks pole paremat kanalit.“

Mida sobiks soovida veteranraadiorevolutsionääridele juubeliks? „Kui enam head raadiotegemist ei saa öelda, siis head kuulamist ikka!“ naerab Lään.

 

69,6 ja 100,2 MHz
30.09.1991-29.09.2003

KOLLEKTIIV: Vello Lään, Lembitu Kuuse, Madis Ligi, Janek Luts, Hillar Palamets, Erkki Kõlu, Urmas Kolsar, Alari Kivisaar, Erlend Aav, Rauno Märks, Marko Kiljak, Ervin Hurt, Mike Sun, Cool D, Veiko Värv, Illari Lään, Onu Bella, Thomas Kiilaspää, Sven Sulp, Sten Teppan, Rainer Helgand, Ago Pärtelpoeg, Urmas Aunin, Elektra, Toomas Puna, Arp Müller, Lauri Varik, Hando Sinisalu, Taimo Kolsar, Peeter Rehemaa, Krister Paris, Kalle Hein, Lauri Hermann, Raul Rooma, Janek Salme, Arp Müller, Sven Mällo, Vambola Paavo, Andres Aljaste, Klaara, Veera, Tiit Kambek, Valdo Jahilo, Kätlin Narusk, Margot Mängel, Jaanika Mölder, Tormi Kevvai, Mirko Ojakivi, Jaan Olmaru, Rauno Veri, Üllar Kärt, Andres Must, Anu Sarv, Urmas Loit, Tarmu Kurm, Olle Kask, Peeter Jõgioja, Oliver Helm.

Autor: Rasmus Rekand, rasmus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 29/09/2016 10:39:33



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.39200210571289