Küsitlus

FINAAL: millist ideed toetad kaasava eelarve hääletusel?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Üksmeelselt konkursi võitjaks kuulutatud „Tärkamine“ tõstab rahvuskangelased pjedestaalilt maha. Vahest liigagi madalale. OÜ TajuRuum

Näiliselt õilis plaan kirjandusajaloo suurkujusid pronksi valada jagab otsustajad juba projekteerimisfaasis kahte leeri.

Vabariigile sajandaks juubeliks tehtavate kingituste sekka mahub ka praegusesse kurikaelade meelispaika, Ülejõe parki kerkiv Lydia Koidulale ja Johan Voldemar Jannsenile pühendatud mälestusmärk. Kuue lõppvooru jõudnud kavandi seas pani konkursi kinni „Tärkamise“ nime kandnud töö. „Eranditult erialainimestest koosnev žürii otsustas, et see on kõige tartulikum ja kõige parem oma esitlusviisilt ja kõnetavuselt,“ märkis žürii esimees, sotsist abilinnapea Jarno Laur.

Võimas metafoor

Töö palju vaidlusi tekitanud eripära seisneb aga selles, et legendid on paigutatud tavaliste linnakodanike hulka ning Koidulat kujutatud suisa lapsena. „Selle mõte on loomulikult mitte dokumentaalselt täpselt näidata Koidulat või Jannsenit selles vanuses, nagu nad Tartus tegutsesid, vaid läbi selle võimsa metafoori anda edasi nende roll Eesti rahvuslikus ärkamisajas,“ täpsustas Laur. „Lisaks sellele võtab kokku ka Koidula puhul põhilise motiivi tema loomingust, mis kõik eranditult räägib lapsepõlveajast.“

Riigihanke korraldamiseks loa andnud arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees reformierakondlane Verni Loodmaa möönis, et komisjonis oli eriarvamusi: üks liige jäi erapooletuks ja üks hääletas lausa vastu. „Otsustasime jääda selle juurde, milles meil pädevus on, ja me ei pidanud õigeks, et arvustaksime või annaksime hinnangu komisjoni tööle,“ selgitas ta tuleva aasta eelarvesse kavandavate kulude läbilaskmist.

Kontseptsiooni vastasleeri veab Vanemuise selts, mille hinnangul peaks skulptuuril kindlasti Koidula täiskasvanuks muutma või siis andma ehitusõiguse konkursil teiseks jäänud tööle. „On tore, et žüriile meeldis, tegijatele loomulikult ka meeldib,“ tunnistas seltsi seisukohti tutvustanud keskerakondlane Nikolai Põd­ramägi. „Ongi küsimus, kas tartlastele ja Eesti rahvale meeldib, sest ärme unustame, kunst kuulub siiski rahvale.“

V(W)ilde jälgedes

IRLi fraktsiooni tüüriv Jüri Kõre lausus, et kui taies peaks kujutama Eesti kultuuri tärkamist kui sellist, sobiks ta ülikoolilinna päris hästi. „Aga kui me lisame sellele platsile Jannseni ja Koidula, siis see lisand eeldab seletust. Igale väliskülalisele on vaja sinna juurde panna tõlgitsus, anda voldik või mis tahes,“ kurtis ta. „See sümbolina ilus skulptuur ei kõnele iseenesest asjast, mida me tahame kirjeldada.“

Abilinnapea Lauri väitel aga suurendab taoline intriig just tõenäosust, et ka turistid hakkavad küsima, mida kuju õigupoolest öelda tahab. „Nii et selles mõttes kindlasti Tartule omane krutski. Võtame Vilde ja Wilde – selles ei ole kübetki dokumentaalset tõtt, aga läbi selle kujundi me suudame teha Tartu meeldejäävaks kohaks,“ ütles ta.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 05/10/2016 21:45:09



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.16365313529968