Küsitlus

Keda usud?

Kui suureks saan, õpin suitsetajaks

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Kutsekoolil on õnnestunud varem tänavail kimunud noored koondada suitsunurkadesse. Paraku otse põhikoolijütside silme alla. Erakogu

Kuigi seadus keelab haridusasutuste territooriumil suitsetamise, on kutsekool loonud tossutajate ohjamiseks oma krundi nurkadesse suitsunurgad. Ühe neist suisa põhikooli mängu­platsi naabrusse.

Lugu sai alguse tarmukast vanaprouast, kel päevast päeva aset leidev konilaager harja punaseks ajas. „Praegune olukord justkui propageerib lausa suitsetamist,“ kirjutas pahane daam toimetusele. „Kui tõesti muidu ei saa, siis miks ei koondata suitsetajaid kuskile õuesügavusse või põõsa taha, vaid koondatakse tänava äärde? Põhikooli lapsed ei saa muidu koju, kui peavad sellest sinisest suitsuseinast ennast läbi pressima. Mis kutset seal koolis siis peaasjalikult omandatakse – tossumehe oma?“

Tubakavingune koolitee

Lihtne vaatluseksperiment tõestab, et tädil on tõsi taga. Keskpäeva paiku pole võimalik mööda Piima tänava kõnniteed jalutada nii, et kirbe suitsuving ninna ei satuks. Pealtnäha üsna õrnas eas tubakasõltlasi jagub nii parki kui tänavale. Hõõguva otsaga konid lendavad pahatihti uhkes kaares kuhu juhtub. Lehepuhuriga pidevalt jahmerdava kojamehe kiuste on kõnnitee serv ja puudealune filtrijuppidega tihkelt kaetud.

„Teeme ühe asja kohe selgeks – kool ei propageeri suitsetamist,“ põrutab kutsehariduskeskuse direktor Andrus Mõttus alustuseks. „Kes mind tunnevad, teavad, et suuremat suitsuvastast pole lihtne leida. Ehkki minu korraldusel need suitsunurgad loodi, on see pikk samm paremuse suunas,“ kirjeldab pastori ametitki pidav direktor olukorda, kus varem hajusid suitsetajad tänavaile kooli ümbruses.

Kutsekoolis õpib igapäevaselt ligikaudu 2000 noort. Suurem jagu neist on täisealised ning neil on õigus oma tervist mürgitada kuna ja kuidas vaid soovivad. Ehkki õppekompleksi seintel ilutsevad sildid keelust kooli territooriumil suitsetada, pidas 2013. aasta hakul koolijuhiks saanud Mõttus paremaks koniorjad kindlatesse kohtadesse koondada.

Hommikune ühine jalutuskäik kinnitab, et suitsusõpradest puudust ei tule ning reeglid on selged. Bussilt tulijad pahvivad kopsud toitvat auru täis Kopli tänava ääres, kuhu koolipapa käsud-keelud ei ulatu. Direktori lähenedes koondub muidu hajus tubrutajate kamp välimuselt poolikut ranna riietuskabiini meenutava varjendi taha. Hotelli ukse ees plotskit nautiv härra vastab Mõttuse kõnetusele „ma tean küll, et vihkate suitsetamist“ ning jätkab posimist paar sammu eemal, tänaval.

Võitlus tuuleveskitega

„Ma ei vihka midagi ega kedagi,“ möönab mõtlik koolijuht. „Aga andke siis nõu, milline oleks selles olukorras parem lahendus? Varem koolimajas olnud suitsuruumi likvideerisime. Teeme alaealistele käskkirju. Teatud aja tagant õpilaskodus koos vangla koertega arappe, eesmärgiga leida keelatud aineid – muide ka tubakatoote omamine, mitte ainult suitsetamine, on alaealistel keelatud. Hotellitubades suitsetamise eest on ette nähtud trahv, aga täiskasvanuid kooli maal me kuidagi karistada ei saa!“

Asjaolu, et Piima tänava äärne suitsunurk varjab küll tossajad kutseka poolt vaadates, ent kogu tegevus jääb põhikoolilaste silme alla, tuleneb direktori sõnul just sellest, et hotelli külalistele jääks juba ukse vaatevälja koht, kuhu suitsunäljas suunduda. „See pole tõesti praegu kõige parem lahendus, peame mõtlema, kuidas asja muuta,“ tõdeb Mõttus. Likvideerima juba harjumuspäraseks muutunud tubakanurka ta ei tormaks, pigem kaalub mõtet Variku kooli suunaski varjav seinake rajada.

Tubakaseaduse rikkumist Mõttus ei näe. Sõna-sõnalt keeld kehtivat küll ka koolide puhul, ent „piiratud maa-alal“. Kutsekoolil, ei Kopli ega Põllu tänavas, aga aeda ümber ei ole, igaüks võib tulla, minna ja paraku ka suitsetada. Näpuga rida ajades lubab sama seaduse paragrahv 30 spetsiaalse suitsukoha luua küll kõrgkoolis, ent see õigus ei laiene kuidagi kutseõppeasutusele. Ometigi on suitsunurgakesi KHK kahe kompleksi peale kokku viis.

Mööndus või rikkumine?

Sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Karel Hanni on teemat kommenteerides resoluutne: „Kui kooli territooriumile on loodud suitsetamiseks ettenähtud kohad, siis rikutakse sellega tubakaseadust. Piiratud maa-ala tähendab territooriumi ning ei eelda füüsilist piiramist ehk aeda. Viidatud seadusepunkti üle teeb järelevalvet kohalik omavalitsus.“

Linna haridusosakonna juhataja Riho Raave hinnangul pole praegune lahendus parim, aga kindlasti mitte ka halvim. „Valitud on kahest halvast parim – ilma suitsetamiskohtadeta toimuks sama tegevus ikkagi kooli ümbruskonnas, lihtsalt tänavatel ja mujal. Kui see tõesti toimub algkooli akende all, peaks kutsekool midagi ette võtma.“

Abilinnapea Tiia Teppan nendib, et pole kõnealuse juhtumiga kursis, ent seisukoht on jäik: „Niipalju kui mina peast seadust mäletan, pole kooli territooriumil suitsetamine lubatud. Olen ise väga kange suitsuvastane. Uurin asja, kas tõesti on mingid mööndused võimalikud, aga kui tegu on seaduse rikkumisega, tuleb see kohe lõpetada.“

Autor: Rasmus Rekand, rasmus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 06/10/2016 12:29:34



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.19419097900391