Küsitlus

Kust soetad joogid?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Oma elu armastusest Valjast olen ma fännidele juba pajatanud, kuid üksjagu lusti on pakkunud ka teise kategooria naised, eriti Tanja.

Eelmises kolumnis kirjutasin, kuidas Ülikooli tänava arestimaja valvurina kinni istuvaid daame pidevalt üksikkongidesse „koristama“ kutsusin. Lõpuks valisin Tanja kui kõige tublima välja ja kui ta arestimajast välja sai, saime ka vabaduses kokku.

Kangelane kirvega

Kuna ma ei elanud üksinda, siis enda poole ma teda viia ei saanud. Õnneks oli Tanjal Vasulas mingi sugulane, kelle juures käisime pidu panemas. Siis polnud mult veel lube ära võetud ja saime mootorratas Voshodiga vabalt ringi kihutada.

Tol ajal oli Akadeemia tänaval laenutuspunkt, kus pakuti igasugu träni. Tõin sealt telgi ja kahe inimese magamiskoti. Panime telgi Vasula järve ääres püsti ja magamiskotist välja tulime ainult kusele. Nii seksikat tüdrukut ei ole mul pika karjääri jooksul olnud, kes ise iga natukese aja tagant küsiks, kas saab või ei saa. Muidugi sai.

Kui siis kord jälle tema sugulase pool magasime, avastasin äkki, et välisukse võti on kadunud. Kuna tahtsin kangesti koju minna ja uks käis sissepoole lahti, võtsin kirve, hüppasin teise korruse aknast alla ja murdsin ukse väljast lahti. Ise olin trussikute väel.

Kui naabrid mind nägid, siis helistasid nad kohe miilitsasse, teatades, et mingi trussikutes hull lõhub kirvega ust ja ähvardab. Saabuski patrull ja kuigi olime töökaaslased ja head tuttavad, jäi nende käsk mind arestimajja viia peale. Tegelikult polnud ma ju milleski süüdi ja laamendasin kirvega perenaise enda soovil.

Istusin siis kolm päeva arestimajas, kuid muidugi mitte luku taga. Lõpuks kutsus ülema asetäitja mind välja ja käskis kirjutada lahkumisavalduse omal soovil. Eks see miilitsa palk oligi närused 80 rubla ja parem oligi, et sealt tulema sain. Kuna aga vorm jäeti mulle alles, kandsin seda veel tükk aega, sest miilitsad võisid nii bussis kui rongis tasuta sõita.

Petseri sohikaksikud

Sõitsimegi kord Tanja kodulinna Petserisse. Poed olid juba kinni ja Tanja soovitas mul miilitsavormis kõrtsi tagaukse juurde minna. Ehmatasin alguses küll töötajad ära, aga kui nad aru said, et nõuan ainult viina, siis tõid hea meelega.

Et varsti leidsin endale normaalse naise ja abiellusin, siis Tanjaga ma enam ei kohtunud. Hiljem sain linna peal kokku tema sugulasega, kes rääkis, et Tanja oli mulle sünnitanud sohikaksikud Saša ja Maša, kelle jättis muidugi sünnitusmajja.

Ju mu ihuviljad siis kuskil suure Venemaa peal ringi lippavad, kuigi suurt huvi ma nende käekäigu vastu ei tunne. Aga selle Tanja võiks küll üles otsida, nii et kes temast midagi teab, andku aga teada.

Küll küllale liiga ei tee, kuid samas peab tõdema, et olen leidnud omale lõpuks pruudi, kes kauboi vastu tõesti hea on. Ma ei ütle, et siin nüüd mingist armastusest juttu on, sest eks ta must tublisti vanem ja paksem ole, aga vähemalt oskab käituda. Alles andis mulle õlleraha, kui mul puudu jäi.

 

Autor: Uuno Kivilinnast, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 12/10/2016 22:36:54



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.18401598930359