Küsitlus

FINAAL: millist ideed toetad kaasava eelarve hääletusel?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Viimase viipena lahkunud presidendile võib tõdeda, et ülikoolilinna on ta oma sõnavõttudes ebaproportsionaalselt suure hoolega meeles pidanud.

Kümne aasta jooksul rahva ette toodud 484 ülesastumises sai Tartu ära märgitud 68-s, mis jääb küll alla pealinnale, kuid edestab ülejäänud vabariigi piirkondi mäekõrguselt. Tõsi, ajas on huvi Lõuna-Eesti keskuse vastu näidanud raugemise märke: kui esimesel ametiaastal saime kirja 15, siis viimasel kõigest kaks silma.

Pulbitsev rahvuslus

Nii rõhutas Ilves kõigest mõned päevad pärast ametiketi kaela saamist, 14. oktoobril 2006, kuidas just siinmail pani noorsoo kasvatamise selts 1906. aastal käima eestikeelse tütarlaste keskkooli. Kuu aega hiljem taas Taaralinna väisates aga leidis president põhjust muretsemiseks, tuues välja, kuidas ühe stsenaariumi järgi elab peagi Tallinnas ja selle lähiümbruses pool Eesti elanikkonnast, ülejäänud rahvast kolm neljandikku on koondunud Tartu, Pärnu ja Narva ümbrusesse.

Ei ole rahva isa põlanud ära ka värvikamaid kujundeid. “Eesti pole kunagi olnud selline emamaa, kes võõraid lapsi vägivaldselt oma perre on kiskunud. Küll aga olevat Eestis olnud millalgi aastatuhandete eest üks suur Emajõgi, mis Peipsi vee Liivi lahte kandis ja mille nimi on tänaseni läbi Tartu – nüüd küll teistpidi – voolaval jõel,” heietas ta 2007. aasta emadepäeval.

Ajalukku on põhjust olnud pilku heita sama aasta oktoobriski. “Kui loeme Mart Laari uurimust Eesti ärkamisaja tegevuse ja tegelaste kohta, siis näeme, et just Tartumaa paistis silma erilise ärksuse poolest. Tartumaal omakorda pulbitses rahvuslik elu kõige ärksamalt Tartu linnas ja Otepää kihelkonnas,” seletas Ilves gümnasistidele.

Samas kipub Dorpat esile kerkima hoopis tõredamas kontekstis. Puudulik ajalookäsitlus on ekspresidendi hinnangul viinud olukorrani, kus “erinevate inimeste subjektiivseid, ehk ka politiseeritud või omakasupüüdlikke meenutusi, et kes oli kus ja tegi mida Tartus 20 aastat tagasi, hakatakse kasutama päevapoliitikas ja võimuvõitluses”.

Türklasi meelitades

Mõistagi kuulub riigipea pidevasse retoorikasse arutlus, mitmel sõidurajal peab pealinnast vaimulinna vurada saama. “Tallinna-Tartu maanteed saab neljarealiseks ehitada ikkagi reaalse rahaga, mitte aga võrreldava ostupariteedi toel,” mõtiskles ta 2008. aastal enne suure majanduskriisi vallandumist. “Järelikult oleks meist ka ausam oma hetkeseisu mõõtmisel võtta aluseks need kroonid ja eurod, mida Eesti majandus igal aastal genereerib.”

Ning muidugi ei jäänud Avatud Eesti eestkõnelejaks saanud Ilves võlgu ausat kriitikat. “Kui te olete nutikas tarkvaraarendaja Indiast, Pakistanist või Türgist, siis kuhu te tööle läheksite, kui valida oleks Tartu ja Bostoni vahel? Ilm on neis kahes paigas enam-vähem võrdselt masendav, palk võib olla konkurentsivõimeline, vähemalt selliste ettevõtete puhul nagu Skype,” märkis ta. “Siin peitub innovatsiooni edendamisega kaasnev laiem ja onne.”

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 19/10/2016 22:35:03



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.18933010101318