Küsitlus

FINAAL: millist ideed toetad kaasava eelarve hääletusel?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Kaunase puiestee vana­inimesi hirmutanud suurperede võsukesed tõsteti ühiste jõududega majast välja. Kuhu suunavad nad oma toimekad pilgud aga edasi ja mis õigus on korteriühistul üldse sedasi talitada?

Kui Tartu Ekspress püstaku oma kontrolli alla võtnud noormeeste teema tõstatas, ei läinud majarahva elu sellest sugugi kergemaks. Vastupidi – mitmed ausad korteriomanikud tõdesid, et tegelikkus on kirjeldatust veel mitu korda hullem.

Tuli otsa

Kuus kuud tagasi jalgratta alla jäänud pensionär Valentina Lopatina näiteks rõhutas, et vajab kõvast peavigastusest paranemiseks rahu ja vaikust, aga ei saa toimuva tõttu öösel magadagi. “Nad on ju peast täiesti segi, ju vist teevad ka narkootikume. Vähemalt suitsu teevad küll siinsamas akende all, üks pläru käib kamba peale ringi,” raporteeris ta.

Kokku on kurikuulsas kambas Lopatina vaatlusandmete põhjal 15 poissi, kes on baasi rajanud kahe trepikoja suurpere elamistesse. “Kedagi ju päeval kodus ei ole ja saavad rahus tegutseda,” pakkus ta. “Lapsed lähevad küll hommikuti kooli, aga nii kui ema tööle on kadunud, on nad juba majas tagasi.”

Ühise inventari lõhkumisele ja kõrvulukustavale kisale lisaks kipuvad võimekad noored aga ühisrinde moodustavaid eakaid daame nende sõnul otseselt hirmutama. “Põlema pandud suitsupaki viskasid mulle rõdule – hea oli, et kodus olin ja see midagi süüdata ei suutnud,” sõnas Lopatina. “Põletavad tikke jah – ükskord tulin töölt ja tikud olid lukuauku sisse susatud,” sekundeeris kolleegile Raissa Mänd.

Kardavad kättemaksu

Omamoodi baas on sisse seatud keldrisse, mida muu träni kõrval ilmestavad osaliselt varuosadeks lammutatud lastejalgrattad. “Ju nad need kusagilt kokku varastavad,” pakkus Ljubov Frolova. “Roojavad ka siia.”

Poistest vabanemise omale südameasjaks võtnud korteriühistu juhatuse liige Marek Trojanovski rääkis, et inimesed ei julge politseile avaldusi kirjutada, sest kardavad kättemaksu. “Siinkohal kutsukski majarahvast üles, et kui midagi vähegi näete, kutsuge kohe politsei ja tuvastage isikud. Mitte nii, et keegi kambast tegi ja meie ei tea midagi,” soovitas ta. “Võiks parkida toonitud klaasidega auto teisele poole teed, siis saaks kõik üles võtta. Aga endal sellist kaamerat pole ja aega ka pole seal terve päev passida.”

Üht kõnealust korterit üüriva suurpere üksikema aga kinnitas, et midagi hullu majas lahti pole. “Ma käin ju tööle ja miks siis peakski midagi toimuma? Mina olen korralik inimene ja minu lapsed käivad koolis,” kirjeldas ta parasjagu kolme noormeest korterist välja kihutades. “Eks poisid ikka koridoris jooksevad, aga ma ei tea, mis siin nüüd kurjasti tehtud on.”

Trepikojas hargnevasse debatti sekkusid ka maja pahameele alla sattunud peakangelased ise. “Mida te kitute siin, mutid, p***i küll?” pöördus üks neist seeniorite poole. “Kas sa oled p*** peast?” võttis jutuotsa üle teine.

Üks rosinasilm aga nõudis ähvarduste saatel reporterilt videomaterjali kustutamist. “Muidu tuleb 20 venda siia, algab veresaun. T*ra, et mul tikke kaasas pole, muidu paneks selle ahvi põlema,” arutles ta. “Mustlaste kampa tead? Tulevad nugadega,” jätkas kamraad.

Sellest vestlusest sai viimane piisk vabadusvõitlejate karikasse. “Pärast teie lahkumist hakkasid nad vastu ühe vanaproua ust jalgadega taguma. Siis kutsuti lõpuks ka politsei ja nad said vestelda,” meenutas Trojanovski.

Risti ei löö

Järgmisel päeval kokku tulnud ühistu koosolek otsustaski kaks peret majast välja kihutada. “Aega on oktoobri lõpuni,” resümeeris Trojanovski. “Kaasasime probleemi lahendamisse ka lastekaitse, kes lubas nendega kohtuda.”

Kahe probleemse korteri omanikud tunnistasid, et andsid üldsuse survele alla. “Ühistul on õigus seda nõuda ja eks ma ise olen ka huvitatud sellest, et nad ära läheksid,” märkis Elari Pung. “Midagi pole teha: pean majarahvaga ka arvestama,” lisas Sirje Kirtsi.

Pung sõnas samas, et otsest kahju üürnikud talle tekitanud pole, kui, siis moraalselt ja vaimselt. “Kõike, mis nende laste tegevusest kajastub, hõõrutakse ka mulle nina alla,” ütles ta. “Kahe korteri peale oli lapsi kokku juba kaheksa ja seal hakkasid ka sõbrad käima. Tänapäeva noori teades nad risti ette millelegi ei löö.”
Pung rõhutas, et peret tuleks osaliselt ka mõista, sest kergetest oludest nad tulnud pole. “Lugu selle perega on pikem, aga neid asju ma ilma nende nõusolekuta ajakirjandusele ei räägiks. Võib lihtsalt öelda, et ulatasin abikäe,” vihjas ta.

Liigne nõiajaht

Kirtsi läks veelgi kaugemale, väites, et ühistu on tema üürnikele pisut liiga teinud. “Seal on küll viis last, aga kaks neist on juba suuremad, kes teisi väga jälgivad. Kahju küll, sest ega nad tegelikult nii hullud olegi – ema on täitsa normaalne,” lausus ta. “Ühe lapsega tõesti on probleeme, aga tema käib internaatkoolis: esmaspäeva hommikul läheb ja reede õhtul tuleb.”

Kirtsi sõnul on pereema isegi juba tüdinenud, et kõik maja tabanud õnnetused tema kaela aetakse. “Ega ma sada protsenti kindel olla ei saa, keda uskuda, kuid majarahva vastu ma ei saa,” lisas ta.

Trojanovski hinnangul peaks tema juhitav ühistu nüüd hinge tõmmata saama, ehkki arvatavasti liigub kamp lihtsalt järgmisesse majja edasi. “Mine tea, äkki jäävad siiagi käima,” kahtlustas ta.

Rahu pole saabunud ka Lopatina hinge. “Nad on ju tulevased bandiidid, politsei ei tee sellistega mitte midagi – käivad ainult kohapeal vestlemas, aga selleks ajaks on poisid juba jooksu pannud. Medõena töötav tütar just rääkis, kuidas kümneaastane oli teisele nuga andnud,” meenutas ta. “Vene ajal oli kord majas ja pätid vangis – kunagi ei kartnud ma välja jalutama minna. Isegi sõja ajal polnud nii hull.”
 

Anne Valk
Tartu korteriühistute liidu juhatuse liige

Korteriühistu juhatus ei suhtle üürnike, vaid omanikega. Selliste juhtumite jaoks on aga olemas politsei ja kui ühistu on millegi pärast mures, võib pöörduda ka piirkonnavolinike poole. Kui ühistul on olemas haldur, siis võib lepingus kirjas olla, et haldur selliste asjadega tegeleb. Kui lepingus sellist punkti pole, tegeleb juhatus ise.

Aga otseselt üürnike väljatõstmist toimetab ikkagi korteri omanik. Ühistu saab teha ettekirjutuse omanikule, et see oleks teadlik, mis toimub, sest ta ju vastutab oma üürnike eest. 

Marekil on asjadest tõesti veidi teistsugune arusaam, kuigi oleme temaga korduvalt rääkinud. Ise õpetasin ta välja ühistut juhtima, aga ta ei ole omale omaniku ja üürniku vahet päris korralikult selgeks teinud. Juhatus peab mõistma, et ühistu on loodud elamu haldamiseks ja hooldamiseks, mitte korteriomanike vaheliste suhetega tegelemiseks.

Olen ka ise suure korteriühistu esinaine ja ka meil oli probleem ühe omanikuga. Meie saime rohtu sellest, et ümbekaudsed korteriomanikud kutsusid lihtsalt politsei. Nendega koos saabus muidugi ka “Krimi” ja kui omanik oma korterit telekast nägi, lendasid üürnikud järgmisel päeval.

Soovitan soojalt suhelda piirkonnavolinikuga. See süsteem on meil Tartus juba aastaid kehtinud ja tihtipeale saab muredele just sealt abi. Aga peamine on kutsuda politsei, küll see siis juba omanikuga tegeleb. Alati saab ette võtta üürilepingud, siis sekkub juba maksuamet – meetmeid on tohutult. Lõbus neil seal kindlasti on, kuid igale asjale leiab rohtu.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 19/10/2016 22:55:25



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.19087195396423